-
Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll
Antoloogia „O Dorpat, urbs addictissima musis. . . . Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet” koostamise eest.
Laskem kõnelda Paavo Matsinil, kes, arvustades kõnealust suurejoonelist teost Sirbile (26. oktoober 2007), kirjutab, et teos “on seega mitmes mõttes nii märguanne kadunud aegadest kui ka teatav manifestatsioon klassikalise filoloogia taastuvatest positsioonidest tänapäeva Eestis ja Tartus”. Nimetades raamatut koguni Uroboroseks, väidab Matsin, kuidas ta on “veendunud, et toonased juhuluuletajad…
-
Evi Viires
Viimaste aastate loominguline tegevus ja eesti graafika edukas esindamine rahvusvahelisel areenil
Vano Allsalu ja Sally Stuudio
Eesti jooksvat kunstielu kajastava veebikeskkonna kunstikeskus.ee realiseerimine
Kunstirühmitus Non Grata
Multidistsiplinaarne tegevus Eestis ja välismaal, regionaalsete kunstifestivalide korraldamine, Kunstikonteineri näitused ja skriiningud Kultuuritehases Polymer
Kunstiühing Pallas
20. aastat tegevust ühe maalikunsti traditsiooni edendamisel ja esitlemisel, Ann Audova näituse korraldamine Adamson-Ericu muuseumis
Rahvakultuuri sihtkapital
Aet Maatee
Noorte laulu- ja tantsupeo „Ilmapuu” korraldamine
Aavo Ots
Puhkpillimuusika edendamine
Kadi Pajupuu
Rahvusliku käsitöötraditsiooni hoidja ja edasiarendaja
Reet…
-
Jõuluajal oli teisiti. Akadeemilises raamatupoes oli lausa tunglemine. Inimesed ostavad suurema osa raamatuid tänapäeval jõulude eel, vähemalt Euroopas. Võib-olla on USA mingiks erandiks, sest ka uue aasta kahel esimesel nädalal ilmus New Yorgi suure Barnes&Noble’i raamatupoe uue kirjanduse lettidele vähemalt viiskümmend uut nonfiction’it. Ilukirjandust ma igaks juhuks üle ei vaadanud.
Aga tagasi jõulueelsesse aega. Inimesed, kes Akadeemilises raamatupoes luusivad, on silmnähtavalt ebalevad. Võtavad arglikult raamatuid kätte,…
-
Jaanus Adamson
Tiit Hennoste on kunagi tunnistanud: “kui ma olen kasutanud mõnda psühhoanalüüsi-mõjulist autorit, näiteks Homi Bhabhat, siis olen püüdnud sealt psühho maha kraapida”.1 Miks on psühho(analüüs) paljudele niivõrd vastuvõetamatu? Ja kas psühho mahakraapimine oleks võimalik ka autori puhul, kes oma raamatu alguses tänab kõigepealt lapsi ja kohe seejärel – enne ema (!) ja sõprade tänamist – psühhoanalüüsi, mis olevat võimaldanud tal mõista muinasjuttude „sügavamat tähendust” (lk…
-
„Kui Euroopa Liitu pole olemas, tuleks ta välja mõelda” on trafaretsevõitu väljend, mida kasutab ka Mark Leonard, kriipsutamaks alla seda, kui enesestmõistetavaks on meile saanud ühendus ja sinna kuulumisega kaasnevad hüved. Ja hüvede rida on pikk. Alustagem viimatisest: eelmise aasta lõpust võib igamees (või -naine) Eestis koti selga võtta ning ühtki piiripunkti nägemata vabalt reisida läbi Euroopa Liidu, niikaugele kui süda ihaldab või kuni meri vastu…
-
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna vaatlen lähemalt seda jaotust, kus kirjakeel loetakse koosnevaks üldkeelest ja oskuskeeltest(T. Erelt,…
-
Kuigi pealiskaudsuses ning üle-nurga-tegemises Maasikut küll kuidagi süüdistada ei saa. Arne Maasik on võtnud Kunstihoone näitust väga tõsiselt: teinud mitmeid ülitäpseid plaane, kuidas kõik peab välja nägema, kutsunud kuraatoriks Karin Pauluse, et rõhuasetused ning visuaaliat toetav (selgitav) tekst oleksid paigas, ning kujundajaks Urmas Luure, et iga kujunduslik nüanss oleks täpselt välja timmitud, tausta ja fotode toonid-kontrastid tasakaalus (nii tuli Kunstihoone suur saal üleni mustaks värvida).
Kuid…
-
See koht, mille keskmes oli veel paar aastakümmet tagasi kirjandus, ei ole täitmata. Liberaalset avalikkust täidab tekstide ja sõnumite mass, millest suure osa moodustab verbaalne ja visuaalne müra. On mõned institutsioone esindavad privilegeeritud üksikkõnelejad, kelle puhul maagiline, ühendav kõneviis on oodatud ja isegi kohustuslik tänagi, aga need ei ole enamasti seotud kirjandusega. Tänase kirjanduse valitsev kõneviis on dekonstrueeriv ja sarkastiline ning avalikkuse keskmesse pääseb see juhul,…
-
Professor Willke, olete rõhutanud kahte aastaarvu eriti põhjapanevana sotsioloogia arengus: 1968 ja 1989. Selgitage palun, miks tähistavad veelahet just need daatumid.
1968. aasta tähistab sõjajärgse Euroopa kivinenud struktuuride purunemist pärast Vietnami sõja hävingut. Kriitika osutas demokraatia iganenud piirangutele, mis puudutasid eriõigustega gruppe ja välistatud ühiskonnakihte. Ühel ajaloolisel hetkel muutus sotsioloogia peaaegu asjakohaseks, toetades analüüsi, kriitika ja alternatiivsete stsenaariumide abil õiglasema ja demokraatlikuma ühiskonna kujunemist.
1989. aasta…
-
Uus aeg sünnitavat aga ka uusi utoopiaid. Willke väidab, et modernseim neist on puhta turu utoopia, millele on ruumi teinud hinge vaakuv sotsialism ja liigsuurte lubaduste all kannatav heaoluriigi ideaal. Ehkki mõte kõik korda seadvast turust pole kaugeltki uus, annab üleilmastumine kõikehõlmava turu unistusele Willke arvates sootuks uue näo: tehnoloogia kahandab ruumi, koha ja vahemaa tähtsust sedavõrd, et turu-utoopia tuumaks saab kohatuse (Ortlosigkeit) idee, utoopiast enesest…
