-
HALLAS-MURULA, KARIN. 1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust. (Vestlevad Udo Ivask, Karin-Hallas-Murula ja Reet Varblane,) Nr 32, lk 8-9.
HALLAS-MURULA, KARIN. Albumitäis algkoolimaju. (Lembit Andreseni raamat.) Nr 13, lk 18.
HALLAS-MURULA, KARIN. Eesti riik ja arhitektid. Nr 8/9, lk 9.
HALLAS-MURULA, KARIN. Maja, mis on sümbol. (Ants Heina raamat EÜSi hoonest Tartus.) Nr 37, lk 13.
HALLAS-MURULA, KARIN. Sloveenias on arhitekt Jože Plečniku aasta. Nr 14, lk…
-
Eesti inimesi ei puuduta religiooniturism, mis on praegu maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu (Ärileht 12. XII 2007, lk 13). International Conference on Religious Tourismi hinnangul toob see sisse 18 miljardit dollarit aastas. Summa on pigem liiga tagasihoidlik, eriti kui arvestada, et Maailma Turismiorganisatsioon annab ainuüksi iga-aastaseks palverändurite hulgaks 330 miljonit inimest.
Piir tavalise turismi, religiooniturismi ja palverännakute vahel on muidugi hägune. Täpset statistikat ei ole ja hinnangud…
-
Arvo Pärdi auhinna üleandmisel pidas laudatio Saksa Bundestag’i president Norbert Lammert, pidulikust sündmusest võtsid osa ka Eesti Vabariigi riigikogu esimees Ene Ergma ning Berliini Suursaatkonna delegatsioon eesotsas suursaadik Clyde Kulliga.
*
Tänukõne rahvusvahelise auhinna üleandmise puhul.
Väga austatud kõrged külalised, armsad sõbrad!
Seista poliitikute ja teadlaste tähelepanu keskmes on ühele muusikule üsna harjumatu olukord. Siin väljaöeldud sõnad minu isiku ja minu muusika kohta kõlavad pisut liiga ülevalt, tegelikult pole ma…
-
Tänaseks ei õpi üldhariduskoolis enam keegi, kes oleks olnud õpilane 12 aastat tagasi, kui koolides algas tiigrihüpe infoühiskonda. Need inimesed on tänaseks aktiivsed täiskasvanud ühiskonnaliikmed, arvestatava mõjuga meie igapäevaelu kujundamisel. IKT infrastruktuuri osas on Eesti Euroopas tubli keskmik, meil on ettekujutus oma tehniliste oskuste tasemest. Kuivõrd aga oli võimalik ette näha infoühiskonna pealetungi sotsiaalseid tagajärgi? Eriti neid negatiivseid, millest praegu iga päev räägime, alustades anonüümsest vihkamisest…
-
Üldiselt võikski sotsiaalsed tunded jaotada kaheks: isiklikku mõnu ja heaolu taotlevad individualistlikud (mina)tunded ja empaatial ja kaastundel põhinevad, altruistlikud ja kollektiivsed (meie)tunded. 90. aastate alguse Eestis ei saanud suurimaks probleemiks majandusraskused, vaid see, et Laulva revolutsiooni idealistlik tundetulv osutus rahaloogika ees äkitselt mõttetuks ja väärtusetuks. Solidaarsusel ja inimlikul empaatial põhinevad meie-tunded, mis veel hiljuti olid au sees, muutusid üleöö naeruväärseks. Hinda läks võimukas egoism. Võimulolijate sõnavõtud…
-
Selliseid konstruktsioone võib ehitada lõputult ja seda iga inimesega seoses. Mis siis veel rääkida üleüldisest ajaloost, mille kujundajateks on üksikute suurte isiksuste kõrval miljonite elu. Kas selles kaootilises, summaarses ajaloos saabki olla mingeid seaduspärasusi või on kõik üks lõpmatute juhuste jada? Ning, kuidas lahendada fataalse ettemääratuse ja vabaduse dilemma? Teades näiteks, et muistse Mesopotaamia inimeste saatuse olid jumalad juba enne sündi kindlaks määranud ja saatuste raamatusse…
-
Äsja saadeti suurimate austusavaldustega manalateele Juhan Peegel ja Kaljo Kiisk. Nende panus eesti kultuuri on hindamatu, nagu hiljuti lahkunud Ea Jansenil, Mikk Mikiveril, Karl Rebasel jpt. Kuid vaieldamatuks faktiks jääb, et elutöö preemia said nad Eesti Vabariigilt töö eest ENSVs nomenklatuurseil ametipostidel, mida oli võimalik täita „tõutunnistuse” – kui kasutada Jüri Saare nimetust NLKP liikmepiletile – toel, tõustes isegi EKP KK liikmeks. Ea Janseni loometööd, milles…
-
Saar leiab kokkuvõttes, et minu retsensioon peaks mulle „tegelikult tooma kaasa tõsiseid tagajärgi”, mis meenutab saates „Olukorrast riigis” kõlanud Anvar Samosti imestust, et julgen veel üldse tänaval liikuda. Samal ajal on president T. H. Ilves esitanud üleskutse põhjalikult uurida Eesti lähiajalugu ning luua selleks koguni mälu instituut. Paraku esitas aga ka tema oma 23. augusti kõnes üleskutse endistele kompartei liikmeile „kasutada võimalust vaikida”. Sellistes tingimustes, kus…
-
Mis see avalik ruum on? Mispoolest on see ühiskondlikult oluline? Kust ma seda tean? Miks ma nii arvan? Ja kui olemegi kõik sellega nõus, siis: kuidas me seda mõjutada saame, selle hüve määra ja kättesaadavust, tema omadusi, olemasolu? Küsimused on rasked ja vastuseid ma siinkohal ei paku. Mul ei ole neid kuskilt võtta. Õigemini on mingid vastused, aga need ei selgita asja. Need minu vastused selgitaksid…
-
Kuidas jõudsite filosoofia juurde ning millised filosoofid on teid eriti mõjutanud?
Matemaatikas olen alati tugev olnud, filosoofia pakkus mulle jätkuvalt huvi pärast religioonist loobumist. Nõnda lugesin kuueteistkümneaastaselt Wolfgang Stegmülleri raamatut “Hauptströmungen der Gegenwartsphilosophie”, iseäranis selle IX peatükki Rudolf Carnapist ning Viini ringist. See filosoofia vorm haaras mind tollal ning sellest ajast peale ei ole see mind enam lahti lasknud. Pärast seda olen ma paljudelt filosoofidelt palju õppinud,…
