-
Kuuldavasti läks „Jumala ajalugu” ingliskeelses maailmas väga hästi kaubaks. Aga Karen Armstrongi jaoks ei ole see äri nagu tavaliselt. Asi on isiklik, tema kogemused religiooniga on vahetud ning see annab tekstile omamoodi veenvuse ja paneb ka lugeja kaasa elama. Autor on siiski seitse aastat oma parimast noorusajast veetnud nunnana, konvendist lahkunud teadmisega, et on igasuguse jumalaga lõpparve teinud, üritanud läbi lüüa kirjandusteaduses, kannatanud aastaid diagnoosimata epilepsia…
-
XX sajandi jooksul on Eesti elu täielikult teisenenud. See puudutab ka religiooni rolli eestlaste elus ning kirikut kui institutsiooni. Veiko Vihuri selle aasta 7. novembril kaitstud doktoritöö käsitleb üht suhteliselt valget laiku Eesti kirikuloos. Piiskop Rahamägi oli mitmekülgne mees, nii et tema elu ja tegevuse analüüsimine tingis ja võimaldas dissertandil kogu iseseisvusaja kirikuelu arenemiskäigu esitamise.
Uurimuse esimeses peatükis antakse sisutihe ülevaade Hugo Bernhard Rahamäe (1886–1941) kujunemisaastatest, tööst…
-
Viimasel ajal on eesti keelde tõlgitud rida tähtsaid lähiajalugu käsitlevaid raamatuid, sealhulgas selliste autorite nagu Tony Judt, Ian Kershaw või John Lewis Gaddis teosed. Kõnealune raamat kuulub kahtlemata oluliste publikatsioonide hulka. See ei ole mitte ainult hästi loetavalt kirjutatud, vaid pakub Eesti lugejatele võimaluse heita pilk stalinismi ja natsionaalsotsialismi käsitlevatele uuematele uurimissuundadele, kuna teose originaalis avaldamisest on möödas kõigest kolm aastat.
Autor Richard Overy karjäär algas…
-
Järgmise aasta veebruaris tähistatakse Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Veebruaris tehakse seda muidugi seetõttu, et Eesti riigi sünnikuupäevaks loetakse üldiselt 24. veebruari, mil Päästekomitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” ja kuulutas välja iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi. 24. veebruari tunnistab ka praegu jõus olev seadus ametlikuks iseseisvuspäevaks1. Seetõttu on ehk paljudele üllatus, et juristid ja ajaloolased on selle kuupäeva tähenduse uue riigi sündimise päevana ikka ja jälle…
-
Pean mainima, et telefilmi “Oma Maapäev” vaatama hakanud, kangastus mulle korraks 1990. aastate algus, mil eestlasile näidati Tallinnas filmitud ameeriklaste suurteost “Candles in the Dark” (”Küünlad pimeduses”). Tollel oli samuti intentsioon kajastada Eesti ajaloosündmusi. Ei taha ma kõrvutada neid kahte linateost küll mitte, seda enam, et žanridki erinevad ja filmi tegemise põhjused. Küll aga tuleb mainida, et kui too ameeriklaste film vaevu näitas Eesti tegelikkuses toimunut…
-
Holopi poeg Andrei (Aleksandr Balujev) kasvab noore tsaarinna Ksenia Godunova (Violetta Davõdovskaja) õukonna lähedal ja näeb tsaarinnat alasti ujumas. Tänu sellele sündmusele kingib valitsejanna talle talismani, mis kestab eluaja. Kuid Ksenia ei jää kogu eluajaks Vene tsaaritariks: ta sünnitab poja Poola hetmanile (Mihhail Žebrovski) ja jääb võõrastega. Vahepeal on Andreist saanud Poola armee palgasõdurite burlakk. Ime läbi läheb Andreil korda ettevõte, mille tulemusena võtavad palgasõdur caballero…
-
Metsas käia on mõnus. Mitte ainult üksinduse pärast, sest üksi olla saab mujalgi. Metsa minna võib ju ka mitmekesi, sellepärast ei ole mets veel vähem mets – kuigi üksi olles tajutakse tugevamalt seda iseäralikku kõheduse, põnevuse ja selginemise tunnet, mis metsas käijat valdab (muidugi siis, kui ta ei unusta, kus ta on). Metsas toimub kogu aeg midagi. Seda saab jälgida, eristada, teadvustada ja meelde jätta, aga…
-
Aga kumb ta siis rohkem on, see raamat, kas ilu- või tarbeese? Mõlemat, ja seetõttu ta ka võistleb kõigi teiste esemetega meie tähelepanu pärast vähemalt kahes kategoorias. Iluasjana konkureerib raamat portselaningliga koha pärast kaminasimsil, ikebanaga diivanilaual ja disainvaasiga klaasitagusel riiulil. Tarbeesemena aga võistleb ta kõigi teiste tarvilike asjadega, alustades raadiost, televiisorist ja arvutist kui meediumist ning lõpetades autoga. See viimane on neist kõige hullem konkurent ja…
-
Kui 1978. aastal tulid NLKP ja seltsimees Brežnev isiklikult iga-aastasele mõttele tarbekaupade hindu „oluliselt” langetada ja mõne kauba hinda korrigeerida, hakkas kohv, mida paisati niikuinii harva lihtsurelike poodi, senise nelja ja poole rubla asemel maksma 18 („Robusta”) ja 20 („Arabica”) rubla. Tüüpilise haritlase netokuupalk küündis tollal ehk pisut üle 100 rubla. Niisiis oli võimalik kuupalga eest hea õnne korral soetada 5-6 kilo kohvi. Vähe sellest, et…
-
läbi igikeltsase isamaa.
Moto on soome luuletajalt ja muusikult Juice Leskiselt minu kohmakas tõlkes. Mingil kummalisel põhjusel pole – peale paari laulu kirja- ja ühe võru keeles – seda soome luule geeniust minu teada eestindatud. Sellest on äärmiselt kahju ja see osutab taas meie tööpõllu laiusele naabrite kultuuri vahendamisel.
Leskiselt olen valinud muudki oma tänased pidepunktid. Ja need ei piirdu ainult lauluga „Eesti (On my mind)”, lauluga, mis…
