-
Aprillisündmused on rahvusliku eliidi kõik osakonnad kahetsusväärselt tugevasti aheldanud hetkeolukorra kirjeldamise ja analüüsi külge. Ja ükskõik, mis on ürituse pealkiri, ahendub see meie aruteludes ajas aprillikuusse ning ruumis Tallinna – Narva – Moskva teljele. Sellele hetkearusaamale rajatakse – mis on juba palju hullem lugu kui ühe kärajapäeva toimumine – ka riiklikud programmid. Ükspäev sattus mulle näppu dokument, mis käsitles Eesti riiklikku strateegiat Euroopa kultuuridialoogi aasta tarvis.…
-
Räägin kultuurist. Sõnast „kultuur” ja selle sisu igapäevasest tõlgendusest, tähendusest igale inimesele. Uuringust selgus, et tavaelus ei tunnetanud küsitletud inimesed üldjuhul kultuuri kui niisuguse tähtsust või mõju oma argielule. Niipea aga, kui kultuuri mõiste kirjutati lahti, täpsustati seda sisuliselt, nimetades sõnu „teater”, „kunst”, „arhitektuur”, „sport”, „muuseumid” jne, tundsid paljud vastajad, et kogu nende elu seisnebki kultuuris.
Üks, mis seda situatsiooni kindlasti selgitab, on kultuuri mõiste kõikehaaravus.…
-
Kõigepealt täpsustus sedastuse juurde, et üks Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) sisse viidav muudatus seisab selles, et on tõstetud “kultuuriajakirjade Akadeemia, Vikerkaar ja Looming” staatust, nimelt kuuluvad need nüüd kategooriasse 1.3. Erinevalt ajakirjadest Vikerkaar ja Looming on Akadeemia staatus ETISes juba mõnda aega olnud 1.3, vähemalt Tartu ülikooli publikatsioonikategoriseerijate silmis. See ei ole üllatav, sest Akadeemias on juba mitme aasta vältel uurimuslikke artikleid valikuliselt “pimedalt” eelretsenseeritud. Tuginedes oma…
-
Metafüüsika vundamendil püsiva kunstikultuuri puhul, mida paljud peavad praegugi „päris” kultuuriks, peetakse kunsti sihiks tunnetuse totaalsust ja sügavust: erilisi teadvusseisundeid, mis hõlmavad teadmist olemasolu kummalisusest ja lõplikkusest, kas või vaikimisi ka teadmist surmast ja seeläbi ka inimlikku, sotsiaalset ja eksistentsiaalset empaatiat. Surma vaikne lähedalolek on selle kontseptsiooni üks olemustunnuseid, mis tähendab praktikas dramatismi ja ohutunnet, surmahirmu või ka lausa surmakultust, eksistentsiaalset blaseerumust või muid mitte just…
-
Kogumik „Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast” koondab viit hirmu semiootilisele analüüsile pühendatud esseed Juri Lotmani loomingus. Raamatu lisasse on paigutatud veel kolm veidi kaugemal seisvat, kuid eelmistega mõtteliselt haakuvat kirjutist. Valitud artiklitest kolm on eesti keeles avaldatud juba varemgi. Kogumiku koostaja Mihhail Lotman kirjutab raamatu järelsõnas järgmist: „Siinses väikeses kogumikus sisalduvad kirjutised moodustavad olulise, samas aga väga omapärase osa JL-i pärandis. Nende omapära seisneb ennekõike selles,…
-
Muidugi ei juhtunud; kultuuriloolise terviku seisukohalt oli tegu kõigest ühega arvutuist üksikavaldusist, mis kõik kokku kõnelevad ilmalikustumise järjepidevast võimendumisest. Ja kui tahaksime mõista kõnealuse otsuse tähendust, siis tuleks minna ajas tahapoole, et tutvuda eellooga, otsust ette valmistanud ajenditega. Täpselt seesama käib ka minevikus toimunu kohta. Paavst Innocentius VIII tahtis oma bullaga tõhustada nõiandusega peetavat võitlust ja ühekordsus peibutab meid selles teos nägema nõiajahi peapõhjust, kuigi õigem…
-
Asi muutus 1970ndail eelkõige feministliku kunstimõtte arenemisel ning akadeemilistes (kunsti)teadusringkondades 1980ndail ja 1990ndail, kui modernismi- ja seoses sellega loomulikult ka avangardismimõistet oli selle sisu modifitseerumise tõttu õnnistatud mitmete eesliidetega nagu „neo” või „post”. Kunsti(kultuuri)ajalugu ei jagunenud enam kahte lehte: väärtuslikud ja väärtuseta ajad ning nähtused. Akademism ning sellega seoses ka XX sajandi 30ndad vajasid värsket pilku ning teistsugust tõlgendust. Ja ega lähiajalugugi, 1950ndad, 60ndad ja 70ndad,…
-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Jyväskyla ülikooli professor Seppo Zetterberg on eesti ajaloolastele ja ajaloohuvilistele vana tuttav. Tegutses ta ju aastatel 1994–1996 Tallinnas Soome Instituudi juhatajana ning on mitmete Eesti ajaloole pühendatud ja osalt ka eesti keelde tõlgitud ajalooteoste autor. Kuna tean Zetterbergi eelkõige lähiajaloo uurijana, siis tundus mulle enne raamatuga tutvumist ootuspärane, et tema ülevaateteose ajaline ja temaatiline raskuspunkt langeb XX sajandi poliitilisele ajaloole. Ilmselt on ka autor ise sellise…
-
Fukuyama polnud ajaloo lõpu esmakuulutaja. Nagu ta ausalt viitas, oli selle mõtte välja käinud juba Hegel, kelle meelest ajalugu lõppes Jena lahinguga 14. oktoobril 1806, kus Napoleon võitis Preisi kuninga väed. Samal ajal lõpetanud Hegel ise oma „Vaimu fenomenoloogiat”. See pilt on nagu kaader filmist: püssid pauguvad, suurtükid raksuvad, kõigi aegade kõige suurem filosoof aga istub oma kirjutuslaua taga ja mõtleb kuuldavalt: Uhh, saaks see jama…
