-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Jyväskyla ülikooli professor Seppo Zetterberg on eesti ajaloolastele ja ajaloohuvilistele vana tuttav. Tegutses ta ju aastatel 1994–1996 Tallinnas Soome Instituudi juhatajana ning on mitmete Eesti ajaloole pühendatud ja osalt ka eesti keelde tõlgitud ajalooteoste autor. Kuna tean Zetterbergi eelkõige lähiajaloo uurijana, siis tundus mulle enne raamatuga tutvumist ootuspärane, et tema ülevaateteose ajaline ja temaatiline raskuspunkt langeb XX sajandi poliitilisele ajaloole. Ilmselt on ka autor ise sellise…
-
Fukuyama polnud ajaloo lõpu esmakuulutaja. Nagu ta ausalt viitas, oli selle mõtte välja käinud juba Hegel, kelle meelest ajalugu lõppes Jena lahinguga 14. oktoobril 1806, kus Napoleon võitis Preisi kuninga väed. Samal ajal lõpetanud Hegel ise oma „Vaimu fenomenoloogiat”. See pilt on nagu kaader filmist: püssid pauguvad, suurtükid raksuvad, kõigi aegade kõige suurem filosoof aga istub oma kirjutuslaua taga ja mõtleb kuuldavalt: Uhh, saaks see jama…
-
Jaan Undusk: Niisiis suutsime praegu läbi viia selle, et Loomingus, Akadeemias ja Vikerkaares ilmuvaid kaalukaid uurimusi hakatakse edaspidi tunnustama teadusartiklitena. Et meie teadushindamissüsteem seda siiamaani teha ei tahtnud, oli täiesti ebanormaalne. Enamik töörühma liikmeid oli seda meelt, et sama klausel peaks käima ka Teater. Muusika. Kino ja võib-olla veel mõne ajakirja kohta. Usun, et õige varsti nõnda ka läheb. Antud hetkel oli oluline, et saaks süsteemi…
-
Teise kadalipu moodustavad eksperthinnangud, reeglina ühelt välismaa ja ühelt Eesti erialaeksperdilt, seega on nüüd otsustusaluseks asja sisu. Ekspertkomisjon paneb taotlused ekspertidelt saadud hinnete alusel pingeritta ja tõmbab joone vahele sinna, kus raha otsa saab. Raha on valdkondadele, s.t ekspertkomisjonidele ette määratud. Varem oli pisut raha ka valdkondadevahelises ühises katlas, eelmisel aastal oli aga ühine ainult esmakordselt granti taotlenute konkurss. Komisjonil on küll õigus muuta taotluse üldhinnet…
-
Viis aastat tagasi 14. IX tähistati EÜSi maja 100. aasta juubelit vastrenoveeritud maja avamisega. Raamatu väljaandmisega nii ladusalt ei läinud. Juhtus nii, et selle kirjastajaks ei saanudki EÜS, vaid Ants Hein ise, toetajaiks kultuurkapital, rahvuskultuuri fond ja muinsuskaitseamet, ent mitte algne tellija EÜS, kelle ettekujutus tulevasest raamatust ühel hetkel autori omaga enam kokku ei langenud. Paistab, et sama on juhtunud korduvalt ka maja ehitamise puhul.
Tellija eripära…
-
Kuidas suhtud ideesse, et iga maja numbrisildil on kirjas ka maja projekteerinud arhitekti nimi (tüüpprojekti puhul selle projekteerija nimi)? Kas see võiks tõsta arhitekti vastutust ning arhitektuuri kvaliteeti?
(Vt Kaarel Tarand, „Looja nimi igale majale”, Sirp, nr 36, lk 2.)
Arhitektid on läbi aegade maju oma nimega sidunud heal meelel nii uhkusest, edevusest kui ka meistriallkirjana. Kindlasti aitaks see kvaliteedile kaasa. Praegu näeb Eesti Arhitektide Liit vaeva…
-
Esimene vastukaja, kui sain EKA magistrantide filosoofiliste esseede kogumiku ja sellega põgusalt tutvusin, oli emotsionaalne: miks ma filosoofiaõppejõuna ise seda laadi kogumiku kokkuseadmise mõttele ei ole tulnud? Miks ülikoolides kogunenud paljudest võimalikest valikutest esimene omalaadne ilmus just seesugusena ja nüüd? Ent peagi tekkisid ka kaalutlevamad küsimused. Kas mittefilosoofiliste erialade üliõpilaste filosoofilistel esseedel ikka on meie lugemisruumis kohta, kaalu ja nõudlust? Kes on nende (ja seda laadi)…
-
Hea tava Eesti kultuuri- ja teaduselus nõuab, et olulistest asjadest ei kõneldaks, või kui, siis võimalikult vähe. Ühest küljest oluline erutab liigselt, teisest küljest – see erutus on viljatu, lihtsalt väsitab. Erakordsetes intellektuaalsetes sündmustes on midagi kohustavat, mis võib võtta hingerahu, mingi vaimne hierarhia, mida ei saa kuidagi enam ära kaotada. On parem, kui võimsad fenomenid elavad rahulikult omas mõõtmes. On ainult hea, et viimaste aegade…
-
Eesti jätab juba nädalapäevad mõttes hüvasti Kaljo Kiisaga. Meie elust on lahkunud mees, keda tundsid kõik. Seriaal “Õnne 13” tegi aastast 1993 tänaseni kestes oma töö. Kuid eesti televaataja isiklik tuttav Johannes ei olnud siiski päriselt Kaljo Kiisk. Nad polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja.
Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. Ta oli filmirežissöör.…
