-
Epp Annuse ilukirjanduslik debüüt on ühtaegu kunstmuinasjutt kui ka selle muinasjutu töötlus, omalaadne retk muinasjutu sisemusse. Vahest isegi veelgi kaugemale – retk Kaunitari ja Koletise loo lõpus või selle taga peituvatesse arhetüüpidesse, mõtte- ja tundemudelitesse, mis ei näi autorit huvitavat mitte ainult selle sõna akadeemilises vaid ka esteetilises tähenduses. . . .
Iseenesest võib raamatut nõnda kirjeldades jääda mulje, nagu oleks tegu mingi järjekordse dekonstruktsiooni või pea peale pööramisega, kuid…
-
Karl Martin Sinijärv: Kui te suudate endale ette kujutada üht väga suurt raamatumessi, siis selline Göteborgi mess ongi, ainult rootsikeelne.
Kristo Tohver: See on Põhjamaade suurim raamatumess.
Ilvi Liive: Lisaks on tegemist eeskätt kirjanikele keskendunud messiga. Õigustega kauplemine nagu Frankfurdis või Londonis jääb Göteborgis täiesti sekundaarseks.
K. T.: Göteborgi linn tuksub messi nelja päeva jooksul just messi rütmis.
Eha Vain: Mess toimib kohana, kus saab kohtuda autoritega, eelkõige siis Põhjamaade…
-
“Eesti naiskirjanikud”, osalevad Doris Kareva, Eeva Park, Maarja Talgre.
“Eesti ja Euroopa”, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Gunnar Hökmark.
“Autori hääl”, Märt Väljataga, Rein Raud, Krista Kaer, Boel Unnerstad.
“Kaasaegne eesti luule”, Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Jonas Ellerström.
“Poliitika, proosa ja emotsioonid”, Piret Viires, Berk Vaher, Helga Nõu, Enn Nõu.
“Ilmar Laaban, omaenda häälega poeet”, Andres Ehin, Aase Berg, Jonas Ellerström.
“Eesti lasteraamatud”, Jaanika Palm, Viive Noor, Ilon Wikland,…
-
Kirjanduslikku rünnakut toetavad kenasti messi ajal mitmekülgset kultuuriprogrammi pakkuvad rootsieestlaste traditsioonilised kultuuripäevad “Estival ’07”. Ja tagala on samuti kõva – eesti vaimukultuuri on eesti haritlaskond Rootsis järjekindlalt levitanud juba rohkem kui 60 aastat.
Eesti osakond (et mitte öelda stend või ständ paviljonis) messil on kujundatud musta kastina, mis, teadagi, saab sisaldada ainult saladusi ja salapärast. Messil trooniva musta kasti leiutajad põhjendavad eesti kirjanduse esitlemisvormi eesti kirjanduse tundmatusega…
-
Kui kultuuriministeerium hakkas varakevadel taotlema eelarveraha, paistis pilt summade järgi üsna lootusrikas. Mis juhtus, et juba riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud summa haledalt väikeseks on kahanenud?
Keeruline on vastata, et mis juhtus. Riigieelarve strateegia (RES) tegemine oli sellele valitsusele, kõikidele ministritele uus. Inimesed olid ju alles tööle tulnud. Suve jooksul on strateegias rahalised proportsioonid oluliselt muutunud. Strateegia sündis siiski ministeeriumide läbirääkimiste tulemusena ja selle aluseks oli koalitsioonileping, mille punktid…
-
Suveräänsus atoopilises maailmas
Suveräänsusele osutavaid väitlusi saatma kippuv segadus ja vastuolulisus on sügavate juurtega: see mõiste ise on läbinisti problemaatiline. Mõned kriitikud, keda võiks nimetada realistideks, väidavad, et suveräänsuse mõiste pole enam üldse ajakohane, sest täiskäigul üleilmastuvas maailmas lahknevad tegelikud võimupiirid järjest enam riigipiiridest. Riigid suutvat tänapäeval üha vähem oma kontrolli all hoida raha- ja muude ressursside, eeskätt aga teabevoogu. Katse tõkkepuu ja sauaga veebiliiklust korraldada…
-
Autostumisest tingitud inimkadudest on viimasel ajal Eestiski hakatud rääkima mitte kui edeneva eluga kaasnevast paratamatusest, vaid kui häbist. Vähe räägitakse aga veel autostumise sotsiaalsetest mõjudest. Ühed olulisemad nendest on inimeste kaugenemine üksteisest, sõltuvuse suurenemine ja elukeskkonna inimvaenulikumaks muutumine.
Autoomanikul on tunne, justnagu saaks ta auto abil kaasinimestega rohkem lävida: täna astun läbi Vergi Jussi juurest, homme sõidan külla tädi Maretile Antslas. Isegi kui selline ringisõitmine ehk…
-
Eesti on ilmselt üks neid maid, kus puu maharaiumine võib põhjustada suuremat avalikku nördimust kui inimkätega püstitatud hoone lõhkumine. Mitmesuguste pühaloolisse või mütopoeetilisse pärimusse hõivatud loodusobjektide hulk on Eestis tänaseni suur. Rahvajuttude põhjal on oluline osa Eesti maastikest olnud Kalevipoja ja teiste hiidvägilaste tegutsemisväli, Jakob von Uexkülli keeli – nende Wirkraum, ja õieti osalt vägilaste endi kujundatud (“sängid”, “künnivaod”, “kivid”, “jalajäljed” jne). Seda pärimusterikkust ei seleta…
-
Hiinlased ja korealased on eurooplase arust ühte nägu, ühed pilusilmad kõik. Nemad ise muidugi väidavad, et ka mongoliidse rassi seas on ilusaid ja inetuid, meeldivaid ja ebameeldivaid tüüpe. Ent selle hoomamiseks peab nägusid hoopis hoolikamalt silmitsema, kui võõras seda tavaliselt teeb.
Kõik moslemid on uskmatu meelest ühesugused. Tegelikult on neid väga palju liike, araabiakeelse terminiga firqua, mis tähendab “osa, jagu; salk, rühm; klass; ansambel; meeskond; sekt”. Jah,…
-
Jaan Kross, På stället flyg / Paigallend (Natur och Kultur). Tõlkinud Enel Melberg.
Eeva Park, Evighetsfällan / Lõks lõpmatuses (Norstedts). Tõlkinud Kalli Klement.
Helga Nõu, Ode till en skjuten räv / Ood lastud rebasele (Tranan). Tõlkinud Enel Melberg.
Estland berättar – hur man dödar ett minne / Eesti jutustab – kuidas tappa mälu (Tranan). Eesti lühiproosa antoloogia ( Jaan Krossi, Ene Mihkelsoni, Maimu Bergi, Viivi Luige, Jaak Jõerüüdi, Ülo…
