-
Õppekava koostajad Võru muusikakooli direktor Celia Roose ja praegu Stockholmis elav Tuulikki Bartosik on selle põhjenduses rõhutanud eelkõige pärimusmuusika kasvavat osa maailma kultuuripildis: “Viimaste aastate jooksul on pärimusmuusika positsioon ühiskonnas tugevalt muutunud ning saavutanud võrdväärse koha klassikalise ja jazzmuusika kõrval. Maailmas on lugematu arv pärimusmuusika festivale, mille raames toimuvad nii laste- kui ka noortelaagrid, õpitoad, workshop’id.” Etnomusikoloogia on pärimusmuusika õpetuses oluline kui seda uuriv teadusharu.
23. mail…
-
Pressitekstist võib lugeda: “Enam kui teised kujutava kunsti liigid on skulptuur läbi aegade rääkinud võimust: skulptuur on alati olnud tihedalt seotud väärtuste kinnistamise ja võimu manifestatsioonidega, selle kaudu on end põlistada püüdnud arvukad ideoloogiad. Võimu tellitud paatos on hirmutav, ent ideoloogilise pelutavuse kõrval ei pruugi sugugi välistatud olla skulptuuri jõud ja ilu. Võim on see, mis laseb püstitada ausambaid vabadusele.” Kõige kurvem selle juures on, kui…
-
Pärast Mere ametiaja lõppu sattusime aga hoopis uude olukorda. Nime poolest oli presidendi ametikoht justkui täidetud ja raha kulus, kuid märkimisväärne osa rahvast tundis end presidendituna. Institutsioon oli kui halvatud, ent presidendi kehastus siiski olemas, sest täidetud ametikoha kõrval tegutses aktiivselt edasi samuti õigusliku kattega president Meri, kelle nime eest ütlejatel liide eks- alati ära kaduma kippus. Sest Meri suust voolasid kõned, mida presidendilt oodati. Neid…
-
Lubage mul sissejuhatuseks öelda teile – tere tulemast Kadriorgu! – ja ühtlasi soovida kõigile head Eesti iseseisvuse taastamise päeva. Just nimelt iseseisvuse taastamisest me ju täna räägime.
Paraku kirjutab kalender, et täna on “Eesti taasiseseisvumispäev”. Me võime ju küsida, et mis seal vahet? Tollases Ülemnõukogus 20. augustil 1991. aastal kinnitatud Eesti riiklik iseseisvus on ju ajalooline fakt.
Keelekasutus ja grammatika on meie mõtlemise peegel. Aga kas tõesti me…
-
Veel sada aastat tagasi olnuks kaunis mõeldamatu, et siia Kadrioru lossi aeda kogunenuks nii palju eesti kultuuriinimesi. Neid vaat et polnudki nii palju. Viiekümne aasta eest oleks vast kogunetud, aga sootuks teistsugust kultuuri kiitma ja hoopis mujal kirjutet sõnadega.
Ses mõttes oleme kõva rahvas, et täna oleme meil olemas kõik meie siin ja kordades rohkem kolleege kodudes ja kaugemal. Kultuur vedas meid igast ajast läbi ja tõukab…
-
On olukordi, kus selliste argumentidega hakatakse eriti hoogsalt vehkima. Mida peab sotsiaalteadlane tegema, kui ühiskonnas on ägenenud rahvustevaheline konflikt ja intellektuaalne ruum on täitunud “nad-lihtsalt-ongi-sellised” argumentatsiooniga? Asuma rahvuslikult sobilikule positsioonile või püüdma jääda analüütiliseks, isegi kui see tähendab kriitilisust omaenda rahva suhtes ja seeläbi justkui “vaenlase” poolele asumist? Haamri ja alasi vahel on tegutsemisvõimalused piiratud ja lahenduseks valitakse ettevaatlikult kitsaste teemade üle arutamine, metodoloogiaks peamiselt võimalikult…
-
Tänavu ilmus eesti keelde tõlgituna Hans Hattenhaueri “Euroopa õiguse ajaloo” (“Europäische Rechtsgeschichte”) viimane väljaanne. Seda tänu eestindusprojekti peatoimetajale professor Marju Luts-Sootakile, aga ka kogu tema kaasatud kolleegide armeele. Tegemist on mahuka, pea tuhat lehekülge hõlmava monograafiaga. Struktuur ja viited algallikatele teevad teksti, millest meie kultuuriruumis mööda vaadata ei saa. Seda eelkõige nii õigusteaduse, ajaloo kui õigusajaloolises kontekstis. Hans Hattenhauer (sündinud 1931. aastal) on Kielis emeriitprofessor, kelle…
-
Aasta tagasi, kui konkurssi korraldama asuti ning vajalik hindamiskomisjon moodustati, võis selle koosseisu järgi ennustada, et võitjaks valitakse töö n-ö keskmise maitse järgi. Kunstilises mõttes julge ning värske töö valimiseks oleks arhitektide-skulptorite-kunstiteadlaste osakaal komisjonis pidanud olema praegusest suurem. Kuid komisjonis domineerisid avaliku sfääri poliitilised ja ametkondlikud esindajad, kes on harjunud töötama laiade hulkade ning keskmiste näitajatega, sealhulgas keskmise maitsega, mille poole nad ka komisjoni lõppotsuse tüürisid.
Vabadussõja…
-
Kolmandaks, energiadebatis on uute tootmisvõimsuste ja ühenduste rajamise kõrval alati oluline energiasäästu teema, mis sai riigikoguski kosutavat tähelepanu. Eks raiskamist, see tähendab Eesti majanduse ülisuurt energiamahukust, tuleb seni hurjutada, kuni igaüks kas või häbitundest energiat säästma hakkab. Ja mitte ainult elektri- või soojusenergiat vaid ka oma isiklikku füüsilist energiat. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi värskete andmete kohaselt on eestlased tundides mõõdetult Euroopa Liidu töökaim rahvas.…
-
Jaak Alliku ärgitava kommentaarita poleks seda õnnetut raamatut kõneks võtnudki, aga ilmselt oleme olukorras, mis avaliku diskussioonita ei parane. Pealegi, telliskiviga “Kohanemine ja vastupanu” jõudis lõpule Karjahärma ja Sirgu triloogia Eesti eliidi kujunemisest kahel viimasel sajandil (esimesed osad olid “Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917”, 1997 ja “Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940”, 2001). Pinna kõikumine autorite jalge all on iga järgmise köitega üha märgatavam. Viimane…
