-
Aasta tagasi, kui konkurssi korraldama asuti ning vajalik hindamiskomisjon moodustati, võis selle koosseisu järgi ennustada, et võitjaks valitakse töö n-ö keskmise maitse järgi. Kunstilises mõttes julge ning värske töö valimiseks oleks arhitektide-skulptorite-kunstiteadlaste osakaal komisjonis pidanud olema praegusest suurem. Kuid komisjonis domineerisid avaliku sfääri poliitilised ja ametkondlikud esindajad, kes on harjunud töötama laiade hulkade ning keskmiste näitajatega, sealhulgas keskmise maitsega, mille poole nad ka komisjoni lõppotsuse tüürisid.
Vabadussõja…
-
Kolmandaks, energiadebatis on uute tootmisvõimsuste ja ühenduste rajamise kõrval alati oluline energiasäästu teema, mis sai riigikoguski kosutavat tähelepanu. Eks raiskamist, see tähendab Eesti majanduse ülisuurt energiamahukust, tuleb seni hurjutada, kuni igaüks kas või häbitundest energiat säästma hakkab. Ja mitte ainult elektri- või soojusenergiat vaid ka oma isiklikku füüsilist energiat. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi värskete andmete kohaselt on eestlased tundides mõõdetult Euroopa Liidu töökaim rahvas.…
-
Jaak Alliku ärgitava kommentaarita poleks seda õnnetut raamatut kõneks võtnudki, aga ilmselt oleme olukorras, mis avaliku diskussioonita ei parane. Pealegi, telliskiviga “Kohanemine ja vastupanu” jõudis lõpule Karjahärma ja Sirgu triloogia Eesti eliidi kujunemisest kahel viimasel sajandil (esimesed osad olid “Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917”, 1997 ja “Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940”, 2001). Pinna kõikumine autorite jalge all on iga järgmise köitega üha märgatavam. Viimane…
-
Õhtumaiseid heaoluühiskondi ohustavat kõige rohkem globaalse kapitalismi ohjeldamatus. Arvatakse, et omaaegsed heaolumudelid ei sobi uutes oludes ja et sõdade järel saavutatud ühiskonnakihtide solidaarsus on kadumas. Tähelepanuta ei tohiks aga jätta, mis osa mängib heaoluriigi allakäigus populism.
Teise maailmasõja järgset heaoluriigi sündi kirjeldatakse sageli kui üldises üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad…
-
Roosamanna-meeleolu meedias kestis valimisteni, sest valdavalt on Eesti erakonnad saanud valijatelt õpetust, et valimiste eel kurvemate tõsiasjade meenutamine hääli ei too. Kui aga valimised läbi said, selgus, et meil läheb küll hästi, aga võib ka minna halvemini. Ja see on tõele palju lähemal.
Ega meil ju tegelikult praegugi halvasti lähe. Pidev 8 protsendi kanti jääv majandustõus on igal juhul etem kui kõikumine 4 ja 12 protsendi vahel.…
-
Miks pöördus neiu õnn, nii et jätkuva kuulsuse asemel tabas teda vangipõlv ning hirmsamast hirmsaim – tulesurm? Üllar Saaremäe lavastus sellele küsimusele vastust ei otsi. Tema üle aegade kanduv sõnum on, et maailm vajab armastust, mitte ohvreid. Vajab usku, inimlikkust, headust, mitte hukkamõistu, kadedust ja väiklust. just neid viimaseid näitab Paul Claudeli Jeanne d’Arci üle kohtumõistmise tekst. Rahvalik, groteskne ja julm on see sõnum. Ja muusikaski…
-
Kui aga suvepuhkust nautivalt raamaturahva VIPilt küsida, millega ta suvepuhkust sisustab, kuulub raamatulugemine kohustuslike vastusevariantide hulka. Selle väite tõesuses tasub tõsiselt kahelda. Miks? Sest juhul, kui inimesed pühendaksid suvepuhkuse ajal lugemisele tavalisest rohkem aega, peaks see peegelduma puhkuse-eelses tungis raamatupoodidesse – mida aga pole märgata. Teise kaudse kinnituse selle kohta, et suvelugemise väites on tubli annus valelikkust, saame üha uhkemini õitsele puhkeva aiandus- ja kodundusäri seisukorda…
-
Imbi Paju algatatud ja veetud kirjandussündmus, juba kaheksas raamatuküla päev Võtikveres, on oma loomult nostalgiline projekt. See jääb vaimselt kuskile sinna aega, kui oma meelsust väljendati lugemusega, ja suhtumisega loodusse, ümbritsevasse. Õige eestlane, tõeline partisan, õppis ikka kas ajalugu, kirjandust või bioloogiat. Umbes nii. Ent: see partisanisõda pole lõppenud – ei ole jälgimat nähtust kui eestlase vaimne mandumine ja väikeste kohtade vältimatu väljasuremine. Ajal, mil kogu…
-
XX sajandi resignatiivse ja skeptilisema filosoofiamõistmise seisukohalt võib pakutud eesmärk tunduda naiivne ning liialt ambitsioonikas. Ihalus tervikliku vaate järele maailmale ja inimese kohale selles ei ole aga kuhugi kadunud ka tänapäeval – see on endiselt üks peamistest põhjustest, mille pärast mõned inimesed hakkavad tegelema just filosoofiaga ning mitte teadustega. Tõsi, filosoofiat tehakse tänapäeval enamasti küll tükitööna ning spetsialiseerudes, kuid seda põhjendab pigem uurimisala pidev laienemine ja…
-
Informatsioon, mis ümbritseb meid lakkamatu infomürana, koosnebki valdavalt uudistest – “punktsündmustest”, mis pakuvad piiratud, kuid konkreetset teavet. Meile antakse välgukiirusel teada, mitu saksa pensionäri seekord Itaalias turismibussiga kuristikku kukkus, palju inimesi islamiterrorist teise ilma kaasa võttis ja missugune Ameerika staar veel rindu suurendada lasi. Isikuteabe puhul on eelistatud kaks võimalust: inimesed, kellel on palju raha, ja inimesed, kes on juba “pildi peal” (esinenud TVs, laulnud ansamblis,…
