-
“Ja veel: loole lõpupunkti paneku ajal hakkas põlema Niguliste kirik. Märkasin seda siiski tund hiljem (kell 1.30), kui torn taeva all üleni leegitses ja peagi upakile vajus. Kole vaatepilt oli.” “Kiri ei põle ära”, lk 214. A. Tarandi päeviku lõppsõna. erakogu
Andres Tarand, KIRI EI PÕLE ÄRA. PÄEVARAAMAT 1980 –. . . . Tallinn 2005. 288 lk.
Andres Tarand on oma päevaraamatute publikatsiooni seadnud üsna täpselt “40 kirja” 25. aastapäevaks.…
-
-
Mis kirjad need on, mille juurde üha uuesti tagasi pöördutakse? Ikka need vanad armastuskirjad, mis laeka põhja hoolsalt ära peidetud, et need ei pääseks kaasaja elu segi pöörama. Kuid vahetevahel tekib ikkagi kiusatus armastuskiri sahtli põhjast välja otsida ning küünlavalgel salamisi paar rida lugeda ja mõelda, et vaat mis oleks olnud, kui kõik oleks läinud teisiti. Kuid sellised mõtted tuleb koos kirjaga kähku jälle ära peita…
-
Meeleolud läbi KGB fotosilma. reprod raamatust “Ärkamisaeg läbi KGB fotosilma”
ÄRKAMISAEG LÄBI KGB FOTOSILMA.
Koostanud Urmas Allik, fotod Jaanus Rahumäe erakogust. Toimetanud Kaja Põld.
Eesti Ekspressi kirjastus, 2005. 310 lk.
Esmajoones tuletab salafotode raamat meelde tõsiasja, et meil ka 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist ei ole avaldatud usaldatavat ülevaadet, rääkimata detailsest uurimusest, mida kujutas endast KGB, milline oli läbi aegade selle asutuse struktuur ja ülesanded. Kuigi KGB on…
-
-
Siiski pean ma ülimaks liialduseks väidet, justkui piisaks kunsti, antud juhul Jyllands-Posteni pilapiltide jõust selleks, et vallanduks sõda kultuuride või tsivilisatsioonide vahel. Taani lehe peatoimetaja ajalooline roll ei saa kunagi suuremaks vahva sõduri Švejki omast. Kui aeg on sõjaks küps, ei leia ainult väga rumal ettekäänet ega salapolitsei peasüüdlast. Kui kärbseid ei saa keisrihärra pildi reostamise eest süüdi mõista, pistetakse trellide taha see, kes kärbeste looduslikku…
-
Öeldakse, et demokraatia toimib, kui on kokku lepitud selged protseduurid, kuidas lahendada üht või teist küsimust. Nii arvajad väidavad seega ka, et demokraatia hädad nagu asjaajamise aeglus ja tegevuse näiv otstarbetus tulenevad protseduuride puudumisest. Ent kas meil üldse saabki kuskil peidus olla teadmist kõigist ette tulla võivatest küsimustest, millele on vaja protseduuride abil vastus või lahendus leida? Kus on see isik või masin, millel on kõigi…
-
Fukuyama viimasele eestindusele ei pruugikski tähelepanu osutada. Uuel aastatuhandel on elevus Fukuyama ümber olnud tingitud selgelt välistest märkidest, mitte mõtlemise sisulisest sügavusest. Fukuyama kutsub üles hääletama Bushi vastu ja on tekitanud neokonite ridadesse lõhe. Fukuyama vaatab kriitiliselt Iraagi sõjale. Fukuyama näeb auke turufundamentalistlikus mõtteviisis. Need on põhjused, mille tõttu Fukuyama on esmajoones tähelepanu pälvinud.
Osutatu näib tähenduslik olevat ka Toomas Hendrik Ilvesele, kelle “Riikluse ehitamise” tutvustus…
-
No olgu siis narkarist Mozart, kui uskuda, et keskmine lehelugeja on pisukese narkokalduvusega lapsemeelne nooruk. Kuigi – mida too tüüp siis tegelikult teada sai? Ja olgu pealegi krokodill või tibu näiteks väikelapse rõõmuks, kuigi on kindel, et väikelapski oskab rõõmu tunda muusikast endast. Lehelugudest vaatab vastu üks põhimõttelisem mõttemudel, mida võiks nimetada demokraatlikuks ümberkirjeldamiseks.
Demokraatlik ümberkirjeldamine tähendab lihtsa ja üldkäibiva eelistamist professionaliseerumisega kaasneva kultuurikeelte ja tähendusstruktuuride…
-
Nietzscheismi “mälupaigad”
Uuest ideeajaloost on raske leida teist 1870. − 80. aastail kirjutanud autorit, kes oleks nii ärgitavalt nagu Nietzsche kerkinud XXI sajandi alguseks teadusliku ajaloomõtlemise silmapiirile kaua alahinnatud kvaliteedis: (M. O. Huberi 2004. aasta tabaval määratlusel) “mälukriisi” teoreetikuna. Meie regionaalajaloo kirjutusele näib aga Nietzsche fenomeni integreeritus selle ajaloo kulgu muutuvat üheks mälukriisi objektiks sedamööda, kuidas rahvuslike “alguste” ihaga sobitub teatud fikseerimispunkt oma kultuuri minevikus.
Näiteks seoses 1905.…
