-
See põhiseaduse lepe otsa ei saa, sest seda on tegelikult tarvis ja selleks on koledal kombel vaeva nähtud. Euroopa targimad pead istusid koos uhkelt kõlavas Euroopa tuleviku konvendis, valitsused tegid sinna otsa veel hulga tööd ära ning saidki valmis paberi. Ja pole mingit põhjust arvata, et täna sama tööd tehes paber teistsugune tuleks või tulemus parem oleks. Ei.
Tulemus oli mõistagi kompromiss, millega harva sünnib pärast uhkustama…
-
Vähemasti nõnda arvati veel paar nädalat enne pühapäevast presidendivalimiste esimest vooru. Tänaseks on olukord küll mõneti muutunud, ehkki Tarja Halose jätkamises presidenditoolil vaevalt keegi praegugi tõsiselt kahtleb. Tema 12aastase valitsusaja järel sirgub aga tõesti põlvkond, kellele on saanud Halosest samasugune ajatu sümbol kui 1960.-70. aastate põlvkondadele oli Ukko ehk Urho Kaleva Kekkonen.
Huvitava kokkusattumisena valiti eelmisel pühapäeval Tšiili presidendiks ka naine ning ametisse astus ka Aafrika esimene…
-
Mitte väga ammu, vaid üsna hiljaaegu – ning mitte seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas – armastati rääkida muinasjuttu tootmissfäärist ja mittetootmissfäärist, mille vahel jagunevat kogu inimeste töine tegevus. Küllap rääkijatele tundus, et asised on vaid need asjad, mida saab pihku võtta ja käega katsuda. Teooria ei suutnud paraku seletada, mispärast siis üldse kulutada raha “mittetootlike” asjade peale. Õnneks ei hakatud haiglaid ja koole siiski…
-
Miks on ühiskond nõus keskkonnakaitsjaid ülal pidama?
Mulle on kaua olnud antropoloogiline probleem n-ö laastajate ning
säästjate/taastajate vastasseis. Eks ole – ühel pool deemonlikud arendajad/rahajõmmid, teisel pool kaunishingelised, peaaegu eeterlikud loodus- ja muinsuskaitsjad. Kas pole siin midagi varjatult sihipärast ja lavastatut? Sest kuidas seletada selle tüüpilise keskkonnadraama n-ö arhetüüpsete osapoolte rahumeelset kooseksistentsi argipäevas, nende sarnast era- ja institutsiooniviisilist käitumist? Naftaterminali konsultanti ja kaitseala töötajat on sageli raske…
-
Milleks niita, kui võib ka põletada? Kas muistsed alepõletajad olid tänastest kulupõletajatest loodussõbralikumad? internet
Eesti looduskultuur. Koostanud Timo Maran ja Kadri Tüür.
Eesti kirjandusmuuseum 2005. 432 lk.
Kogumiku “Eesti looduskultuur” lugema asumise eel elavnes mu peas ootuspäraselt meie rahvuslik-loodusmütoloogilise narratiivi põhisõlmestik, alates maarahvalikust linnakaugusest läbi XX sajandi ideoloogide kuni olmelooni eestlastest kui rahvast, kes tõrkuvat Brüsselisse teatamast, kui mitu metsa siin lõpuks ikkagi on. Raamatu sisukorda sirvides ja eessõna…
-
Juba minu vanavanemad tassisid pärast viimast sõda Tallinnas Harju tänava varemetele mulda. Käsitsi, kanderaamidega, sund- ja hoogtöö korras. Ligi 40 aastat tagasi viidi osa sellest Eduard Vilde monumendi jalust ära, ligi 20 aastat tagasi aga teine osa, kui arheoloogid enam ei suutnud uudishimule vastu panna ja tahtsid teada, mis on Kuld Lõvi juures mulla all peidus.
Esmaspäeval andis Tallinna noor ja innukas linnapea mulle lootust, et ehk…
-
Tehkem tulehakatus teadaandega, et jaanuari alul avas pikaleveninud remondi järel uuesti uksed Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Oma pettumuseks avastame, et ühtegi leeki me selle lausepilpaga üles ei meelita. Ei lugejate, ei ajakirjanike südameis. “Noh, ja mis siis?” küsib lugeja. “Kus on uudis?” küsib ajakirjanik. Tõsi, mõni valitud kunstnik ehk asib nüüd varmalt hõlmad vöö vahele, sest teada ju on, et mainitud kontoris jagatakse perioodiliselt pappi neile,…
-
Balti riikidega seotut teada, tunda ja suuta sel teemal kaasa rääkida on humanitaar-, sotsiaal- ja õigusteaduste eriline privileeg ja võimalus. Siin peitub ilmselt üks perspektiividest, mille abil ületada sisemine (majandus)poliitiline surve nn rahvusteadustele, mida näiteks Eestis võib märgata juba aastaid. Lisaks inimlikele ja institutsionaalsetele püüetele mainitud teadussuundi omavahel ja isekeskis tülli ajada on kahtluse alla seatud nende suundade eluõigus.
Balti riikide ajaloo tundmine pole oluline mitte…
-
Kelle hääl on ühiskonnas viimasel ajal kõige valjem? Niinimetatud vähemuste hääl. Vähemusi on igasuguseid. Millegipärast kõlab kõige pretensioonikamalt seksuaalvähemuste, mitte kultuuriliste või sotsiaalsete vajadustega inimeste hääl. Et mõned mehed tahavad naisteks, üksikud naised meesteks ja mõned samasoolisega lapsi saada, on märksa suurem “probleem” kui näiteks puudega inimeste või teiste tõrjutud või riskikäitumisega sotsiaalsete gruppide sotsiaalne rehabiliteerimine.
Moodne vähemus on ahistatud ja kiusatud. Seksuaalvähemuste kiusajad ja ahistajad…
-
Paul Rodgersi “Inimese pesakast” Kütioru maakunstirajal.zanna
Keskkonnaeetika läbivaks teemaks on olnud vaidlus antropotsentrismi ehk inimkesksuse üle. Tegemist ei ole mitte vaidlusega inimkeskse vaate pooldajate ja vastaste vahel, vaid keskkonnaeetikuid iseloomustab püüd üksteist üle trumbata selles, kes antropotsentrismi kõige mõjusamalt kummutada suudab. Inimkeskne maailmakäsitus näib olevat süüdi kõigis ökohädades. Selle järgi on loodus vaid instrument ehk inimese huvide ja vajaduste rahuldamise vahend. Loodus on lihtsalt ressurss, millel on…
