-
-
Tiit Vähit oleks hädasti vaja, temal oli kõva hääl ja tema käske täideti. Loomulikult ei soovi ma näha Vähit peaministri kohal, vaid hoopis Alliklepa või Nõva rannas naftareostuse tõrjumist ja lindude päästmist juhatamas. Miks Vähi? Sest just tema valitsus kehtestas Eestis transiidi-ideoloogia ja maalis suureks unistuse “helesinisest torust”. Tänu sellele saidki vägevateks kõik need Luukased, Siffid, Lugtmeijerid, Ossinovskid ja muud naftavedajad ning kellele muule kui Vähile…
-
Selle eeskirja kohaselt peavad ELi riigid kaitsma oma veevarusid reostamise ning liigkulutamise eest. Põhjavee seisundi kirjeldamiseks kehtestab VRD vaid kaks hinnet: “hea” ja “halb”, mille saab vees sisalduvate kahjulike ainete kontsentratsiooni ja veevõtu intensiivsuse järgi. Põhjavee väljapumpamine maapõuest ei tohi olla suurem kui looduslik taastumine ega tekitada soolase või muu ebakvaliteetse vee sissevoolu kasutatavasse kihti. VRD nõuab küllalt jultunult kõigi veekogude hea seisundi tagamist aastaks 2015…
-
Kalle Lasn, KULTUURITÕKESTUS. AMEERIKA
NAERUVÄÄRISTAMINE. Tõlkinud Siim Vatalin. Tänapäev, 2005. 229 lk.
Väliseestlane, Kanadas elav Kalle Lasn soovitab oma raamatut võtta kui “brändilõhkumise strateegiat: “Kultuuritõkestus. Ameerika naeruvääristamine” on ümber pööratud sotsiaalreklaami kampaania, mis jaotub omakorda neljaks hooaja kampaaniaks” (lk 17). Autor, kes on ise aktiivselt juhtinud liikumisi kodanikuõiguste ja meediaküsimuste vallas ning toimetab Kanadas antireklaamide ajakirja Adbusters, kutsub oma raamatuga üles võitlema korporatiivse kapitalistliku majanduse vastu ning…
-
Eestis on olemas niihästi traditsioon vaadata end väljaspoolse pilguga kui ka vana tava end sellise pilgu eest kaitsta. Viimane aktualiseerus tugevasti näiteks kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel, kui tekkisid lihvitud strateegiad ametlikust ideoloogiast möödahiilimiseks. Keskvõimu surve oli ühesuunaline, püüti aina sisendada, et kohalik pilt Eesti ajaloost ja kultuurist on ekslik. Selle asemel tulnuks tõeliselt omaks võtta hoopis väljaspoolne pilk ja uskuda, et see on tegelikult ka meie oma, sest…
-
Foto:Alan Proosa
Telgi keskel oli karvase kere ja pöetud peaga hiiglane, vaskrõngas ninas ja raske raudkett pahkluu ümber, valvamas suurt kirstu. Kui hiiglane kirstukaane üles tõstis, tuli sealt jäist õhku. Kirstu sees polnud muud kui tohutu läbipaistev kamp arvutute sisemiste nõeltega, milledes hämarikuvalgus värvilisteks tähtedeks purunes. Segadusse viiduna, teades, et lapsed viivitamatut seletust ootavad, julges José Arcadio Buendía pomiseda:
“See on maailma suurim teemant.” “Ei,” parandas mustlane. “See…
-
Mandaadiomanikud parlamendist andsid teada, et liikmesriikide kokkulepe, millega on, tõsi, pika hambaga, nõustunud ka Euroopa komisjon, rahvaesindajaid ei rahulda. Antagu aga raha juurde. Selge see, et põhjenduseks tuuakse laialt tuntud poliitilised märksõnad nagu Euroopa konkurentsivõime, Lissaboni strateegia, ühine julgeolekupoliitika, innovatsioon ja kohesioon. Ei midagi inimlikku, sest inimlikust ei ole sünnis rääkida.
Inimlik on kõik see, mis puudutab Euroopa (või eelarvete menetlemisel mis tahes riigi või organisatsiooni) institutsioonide…
-
Õppekava on õppimise plaan. Definitsioon pärineb eesti soost, kuid elutöö USAs teinud pedagoogikaklassikult Hilda Tabalt. Tema tähtteoseid “Dynamics of Education” (1932) ja “Curriculum development” tsiteeritakse tänaseni. Esimene Eesti õppekava valmis aastal 1917. Järgmised aastatest 1921, 1928, 1930 ja 1938 olid väljapistvalt hästi koostatud ja need võeti eeskujuks Soomes ja Saksamaal. Nõukogude ajal räägiti aineprogrammidest, nüüd ainekavadest, kuid põhiküsimused on samad: mis on haridus ja kuidas korraldada…
-
Teadmine on orienteeritud ka järjest rohkem praktikale, millegi teadmise ja tundmise kõrval on tähtsam ka oskamine (know-how). Valmisteadmiste omandamise kõrval pööratakse tähelepanu teadmiste hankimise viisidele. Lisaks sellele, et inimene peab oskama leida talle vajalikku teavet, peab ta selles infomüras orienteeruma, kaitsma ennast valeinfo, šantaažide ja kõiksugu sõltuvuste eest. See tähendab tegema vahet vale, ballast-, tarbe- ja väärtinfol. Üksnes entsüklopedisti oskustega üha laienevas infoväljas ei orienteeru, terviklikku…
-
Skandaal on võõrsõnade leksikoni järgi “avalik pahandav, häbistav v kõmuline juhtum”, milles osalejaid nimetatakse skandalistideks. Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid minister, arhitektid, museoloogid jne, aga mitte skandalistid. Järelikult, kui polnud skandaliste, ei saa olla ka skandaali. Konkursi tulemuste teemal vallandunut võib nimetada mõttevahetuseks, ent mitte skandaaliks. Mingit skandaali polnud näha ka Tartus esmaspäevasel kenal üritusel, kus konkursi tulemused teatavaks tehti.
Olekski olnud väga imelik, kui rohkem…
