-
Erakogu / Jaan Klõšeiko
Kristiina Kassi teavad kindlasti Hea Lapse ja Tähekese andunud lugejad, nüüd siis on ta jõudnud omaette raamatuni, kogunisti oma piltidega. See on lööv kooslus, eesti lastekirjandus parimal kujul: üks vahva ja muinasjutuline seiklus, milles on nõiatempe, pärismaailma kalki hõngu ja kamaluga helgust ning lootust. Muidugi on siin palju kasse, peamiselt viis, aga lisaks veel need, kes varjupaigas. . . . ja õigupoolest nood viis on ju…
-
Kuid oleks ka vale öelda, et midagi ei muutu. Muutub küll, sest pidev muutumine on ajalehe püsiseisund. Iga järgmise numbri sisu erineb ju eelmiste omast tundmatuseni. Ma soovisin Sirpi tööle tulles, et leht muutuks suuremaks, tähelepandavamaks, ühiskonnas mõjukamaks. Suuruse osas on kasv juba alanud, Sirbi tellijaskond on praegu mullusest arvukam. Iga lehenumbri mahtu sel aastal siiski kasvatada pole võimalik, järgmisel ehk küll. Vajadus selleks ju on,…
-
Igal aastal peab Sirp meeles oma paremaid autoreid. Aastalõpul istuvad talitajad maha ja arutavad ja vaidlevad üheskoos, kelle panus väärib sel aastal esiletõstmist. Tavaliselt on häid kirjutajaid igas vallas rohkem kui üks, aga valik tuleb teha, et kedagi tänada või innustada. Aasta 2005 paremad kaasautorid olid meie meelest järgmised:
Jan Kaus on üks väheseid noori tippintellektuaale, kes suudab adekvaatselt toimida laia profiiliga kultuurikriitikuna, näha kunstivaldu omavahel ja…
-
Selle kuu lõpus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) plenaaristungil Strasbourgis arutusele tulev resolutsioon kommunistlike režiimide kuritegudest võib olla teedrajav. Vastuvõtmise korral oleks see esimene kõrgel rahvusvahelisel tasandil vastu võetud dokument, mis mõistab üheselt ja selgelt hukka kommunistlike režiimide inimsusevastased kuriteod. Kui Stéphane Courtois hindab “Kommunismi mustas raamatus” ohvrite koguarvu maailmas sajale miljonile, kellest enamik tapeti aastakümneid tagasi, siis on selge, et rahvusvaheline hukkamõist on häbiväärselt hilinenud.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Anthony Levi, RICHELIEU. ÜHTSE PRANTSUSMAA KUJUNEMINE. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, Tallinn 2005. 309 lk.
Ajaloolised biograafiad on kogu maailmas jätkuvalt populaarsed, räägitakse isegi teatavast tõusutendentsist selles ajalookirjutuse žanris. Lugejamenu võib suuresti seletada asjaoluga, et paljud biograafiad on suunatud laiale lugejaskonnale ja kirjutatud ajaviitelises võtmes. Ka suure osa Eestis viimastel aastatel ilmunud biograafiaid võib liigitada ajalooteemalise ajaviitekirjanduse alla. Kirjastus Varrak on oma sarjas “Inimene ja ajalugu”…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
-
Aga ka nende hulgas, kelle sünniaasta on varasem kui 2005, tekkis eurooplasi juurde. Mõned sisemise veendumuse või ootamatu äratuse sunnil, teised visa töö ja tahtejõuga, kolmandad kõrgemalt poolt kuuldu alusel, et eurooplane olla on uus riiklik norm. Kui kõigi Eesti elanike jaoks oleks eurooplus loomulik nähtus, siis poleks ju meie poliitilistel ladvaõuntel olnud tarvidust lakkamatult avalikel esinemistel korrutada, et “nemad” ongi nüüd “meie” ja et me…
