-
Kuid oleks ka vale öelda, et midagi ei muutu. Muutub küll, sest pidev muutumine on ajalehe püsiseisund. Iga järgmise numbri sisu erineb ju eelmiste omast tundmatuseni. Ma soovisin Sirpi tööle tulles, et leht muutuks suuremaks, tähelepandavamaks, ühiskonnas mõjukamaks. Suuruse osas on kasv juba alanud, Sirbi tellijaskond on praegu mullusest arvukam. Iga lehenumbri mahtu sel aastal siiski kasvatada pole võimalik, järgmisel ehk küll. Vajadus selleks ju on,…
-
Selle kuu lõpus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) plenaaristungil Strasbourgis arutusele tulev resolutsioon kommunistlike režiimide kuritegudest võib olla teedrajav. Vastuvõtmise korral oleks see esimene kõrgel rahvusvahelisel tasandil vastu võetud dokument, mis mõistab üheselt ja selgelt hukka kommunistlike režiimide inimsusevastased kuriteod. Kui Stéphane Courtois hindab “Kommunismi mustas raamatus” ohvrite koguarvu maailmas sajale miljonile, kellest enamik tapeti aastakümneid tagasi, siis on selge, et rahvusvaheline hukkamõist on häbiväärselt hilinenud.…
-
See lause meenus mulle sageli, kui lugesin möödunudaastasi väitlusi usuõpetuse üle koolides. Kohustusliku õppeaine kaitsjate kulunumaid argumente on ju see, et kristlik religioon kehastavat “eetilisi põhiväärtusi” ja nõnda saab päästa väetid lapsukesed väärtuste kriisist, kuhu meedia ja turumajandus nad on paisanud. Mine tea, ehk õnnestub isegi taastada vana patriarhaalne pere, kus issi on väike kodune jumal ja pühapäeviti käiakse kirikus pastori manitsusi kuulamas.
Paljude usuõppe pooldajate motiivid…
-
Tõlkinud Ülar Ploom. TÜ kirjastus, 2005, 246 lk.
Juba paarkümmend aastat varasema raamatu “Avatud teos” (“Opera aperta”, 1962) teise trüki eessõnas (1967) tunnistab Umberto Eco, et tema võimalikkusekäsitus pärineb muusikast, Luciano Berio katsetest.1
Meenutagem, et Luciano Beriolt ilmus 1958. aastal “Hommage à Joyce, I sekvents” ning Eco tegeles sestpeale just James Joyce’i loominguga, nii et “Avatud teose” esitrükk sisaldas ka vastavat uurimust. Sõjajärgses heliloomingus, nagu John Cage’i…
-
Aga ka nende hulgas, kelle sünniaasta on varasem kui 2005, tekkis eurooplasi juurde. Mõned sisemise veendumuse või ootamatu äratuse sunnil, teised visa töö ja tahtejõuga, kolmandad kõrgemalt poolt kuuldu alusel, et eurooplane olla on uus riiklik norm. Kui kõigi Eesti elanike jaoks oleks eurooplus loomulik nähtus, siis poleks ju meie poliitilistel ladvaõuntel olnud tarvidust lakkamatult avalikel esinemistel korrutada, et “nemad” ongi nüüd “meie” ja et me…
-
Tõsimeelsest hernhuutlikust perekonnast pärit protestantliku pastorina, kes andis eestlastele tagasi nende paganliku “vanavara” ja rahvusliku eneseväärikuse, on Jakob Hurt küllap üks eesti identiteedi võtmefiguure. Selles mõttes on isegi kummaline, et tema tekstikogu ilmub “Eesti mõtteloo” sarjas alles 66. numbrina, sest nii kronoloogiliselt kui tähenduslikult peaks ta seesuguses rubriigis kuuluma esikümnesse. Kronoloogiaga ei ole “Eesti mõttelugu” end muidugi üldse sidunud ja kogu XIX sajandisse on varem vaid…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Meister Eckhart, JUMALIKU LOHUTUSE RAAMAT. Tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 96 lk.
Meister Eckharti “Jumaliku lohutuse raamat” on üsna stiilipuhas teos. Hilisantiik- ja keskajal üllitati ohtralt “lohutuskirjandust”, mille eesmärgiks oli seletada kannatuste põhjusi ning õpetada korralikult ja õigesti kannatama – või siis kannatustest vabanema. Tegemist on pika traditsiooniga, kuhu kuuluvad nii Cicero ja Seneca kui Ambrosius ja Hieronymus. Eriti mõjukas on selles seoses mõistagi Boethiuse…
-
Johannes Paulus II: “kurjus saab eksisteerida ainult mingis koosluses headusega”.
Johannes Paulus II, MÄLU JA IDENTITEET. VESTLUSED MILLENNIUMIVAHETUSEL. Tõlkinud Helve Trumann, Tänapäev, 2005. 176 lk.
Kõigil on meil veel mälus Paavst Johannes Paulus II surmapäevade sündmused selle aasta aprillis. See liigutas väga mitte ainult meediavahendeid, vaid tohutult palju inimesi üle katoliku kiriku piiride. Hetkeks tundus, et terve maailm oli kaotanud oma isa. Kuidas üks inimene sai nii…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>