-
Meie välis- ja kaitsepoliitilist argumentatsiooni iseloomustavad kaks postulaati: Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige; ühtlasi seob meid transatlantiline partnerlus USAga. Eesti juhtpoliitikud teevad valdavalt panuse USA-le. Seda kiidab takka suur osa meediast. Kas see on ainuvõimalik eelistus? Meie põhjanaabrid on hoolikalt kaalunud nii omaenda potentsiaali kui ka geopoliitilist asendit ning valinud neutraliteedipoliitika. Soome kaitsepoliitikud on aeg-ajalt üles võtnud diskussiooni Soome ühinemisest NATOga. Siiski on nii…
-
Võib-olla leidub lugejaid, kes tunnevad Goethet ka ateistina; eks olnud tal juba eluajal pisikesi ebameeldivusi oma “paganluse” pärast ja hiljemgi on teaduslikud ateistid püüdnud teda progressi teenima panna. Ühe raamatukogu seinal rippus suurtarkus: “Kellel on teadus, see ei vaja religiooni. Goethe.” Tegemist on esimese poolega suurmehe mõttesalmist, mis vagurasse proosasse tõlgituna kõlaks: “Kellel on teadus ja kunst, see ei vaja religiooni; kellel teadust ja kunsti ei…
-
Tasapisi hakkab arutelu, millist keelt kasutades Eestis teadust või üldse kõrgkultuuri teha, rahulikku ja asjalikku voolusängi suunduma. Mõttetu venestumine või inglistumine keeles vajab muidugi vastuseismist, aga millegi poolt tuleb ka olla.
Professor Jaan Sootak näiteks on poolt (Sirp 11. XI). Rektor Jaak Aaviksoo (EPL 30. XI) samuti. Mõlemad näevad, et eesti keele arendamiseks on vältimatu mitmekülgne ja kõrgetasemeline võõrkeelte oskus. “Väikerahva vähegi haritud esindaja kolme keele oskus…
-
Kuidas levitada vabadust?
Al Queda mehed pole muidugi ammu need, kes küsivad, nemad tegid lihtsalt otsa lahti. Küsitakse laiemalt, kohtades nagu Iraak ja Afganistan, Madrid ja London, Guantánamo ja CIA “mustad” terroristide töötlemise kohad. Küsitakse nõudlikult, vastamiseks suurt aega andmata. Ja reaktiivselt, instinktiivselt antud vastused on jaganud Atlandi eri pooled omaette reaalsuseks. Kui külma sõja küsimus oli selles, kuidas kaitsta vabadust, siis tänane küsimus on…
-
Anu Toots: Mis puudutab eesti erakondade selgepiirilisust, siis meil on kaks selgelt positsioneerunud erakonda: liberaalne Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Siin on omavahel suhtelises kooskõlas nii erakondade enda positsioneering, programm kui toetajaskond. Sotside õnnetus on selles, et meil ei ole nõudlust klassikalise sotsiaaldemokraatia järele. Meil jäi ehtne töölisliikumise ja ametiühingute aeg vahele ja klassikaline sotsiaaldemokraatia ei kujunenud välja. Sama mure on konservatismiga, sest konservatism on Mandri-Euroopas samuti tuginenud…
-
Äsjased noorterahutused Prantsusmaal näitavad üht tänapäeva maailma külge, millele pole seni küllalt palju tähelepanu pööratud, mis on aga vältimatult seoses sama kapitalismi-jõukuse-demokraatia kompleksiga. Tegu on noorte inimeste rahulolematuse muutumisega vastuhakuks. Siin ei ole olemasolev demokraatlik kapitalistlik ühiskond suutnud paljude rahulolematust kanaliseerida, pakkuda inimestele seda, mida nad tahavad ja ootavad. Siin on selle ühiskonna üks põhiparadokse: ühelt poolt stimuleerib ta rahulolematust, soovi paremini elada, rohkem tarbida, teiselt…
-
Lähiajal ilmub Tartu ülikooli kirjastusel korraga viis uut tänapäevase humanitaarteaduse tõlget.
Indrek Ibrus, mis määras raamatute valiku? Kui palju rahastajad, palju ülikooli õppevajadused, palju valiku tegijate subjektiivsed huvid, palju kompetentsete tõlkijate-toimetajate olemasolu jne?
Indrek Ibrus: Nagu ikka selliste protsesside puhul – need kõik ja mittemiski. Ühest küljest tegime lõpuks ilmavalgust näinud raamatute osas lõppvaliku justkui tõesti ise, kuid tegelikult lähtus see valik esmalt finantseerimisskeemi pragmaatikast ning…
-
Michel Certeau, “Igapäevased praktikad I. Tegemiskunstid”
Erinevate valdkondade (keeleteadusest bioloogiani) meetodeid rakendades avab Certeau uudse vaate igapäevaelule, igikestvale taibukusele, tänu millele saadakse hakkama ja säilitatakse inimlikkus võimude peale surutud ruumikorralduse ja reeglite lahtristikus. Ta toob nähtavale lihtinimeste leidliku aktiivsuse seal, kus valitsevad võimud, kaasa arvatud moodne teadus ja majandus, eelistavad näha vaid passiivset objekti. Kuna suur osa eestlaste ajaloolisest mälust kõneleb sellest, kuidas võõrvõimude alluvuses ellu jääda,…
-
Raamatul on mitu väärtust: esiteks vähendab see juuratekstidega tegeleva inimese ajakulu, võimaldades mingi väljendi (või lühendi) tähenduse teadasaamiseks või täpsustamiseks pöörduda ühe – ja seejuures emakeelse – allika poole. Teiseks aitab see vältida keeleliselt absurdsete vormide ja fraaside esinemist õigustekstides, mille põhjuseks on puudulikud teadmised ladina keele struktuurist ja grammatikast. Kolmandaks võtab sõnastik arvesse suulise kõne puhul tekkivaid probleeme: kõikide väljendite juurde, mida hääldatakse kirjapildist erinevalt,…
-
Asi pole pelgalt Prantsusmaa immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikas. Rahutused puudutavad kõige otsesemalt anglo-franko ühiskonnamudelite rivaliteeti. Ühel pool tõstetakse kilbile turg, töö ja majanduskasv, teisel pool sotsiaalsed väärtused. Nüüd peab aga Prantsusmaa möönma, et tema mudel, mida ka Euroopa Liidu kontekstis nii aktiivselt brittide jt vastu kaitstakse, ei paku sidusat turvalist elu ühiskonna kõikidele liikmetele. Vähemasti kümnendik jääb väljapoole.
Filipiini medõed ei mässa
Seosed prantsuse ühiskonnamudeli ja rahutuste vahel…
