-
Tallinna Kunstihoone näitusesaalides on sadade silmapaaride ees igasugust pulli tehtud: must kontsertklaver sepavasaratega pilbasteks haamerdatud, stalinistlikku staatikat ja postmodernset pornograafiat pandud, loomi ahistatud, kust, veini ja verd joodud. Meenub, et mullu suvel oli mul au ühte performance’i sekkuda ja alasti naisrektorit mingi õliga võida.
Kunstihoones on kunstilises võtmes ka spordi moodi asja aetud: eelmise jõulu eel peeti Raul Meele installatiivsetel raudplaatidel välkmaleturniir Sirbi rändkarikale, nüüd on…
-
Tallinna ülikooli koreograafia osakonna tantsuteatri Tee Kuubis osalus jalgpalliaktsioonis koosneb peamiselt kahest osast: avaetendusest ja näituse raames ning Kinobussiga ringi sõitmise ajal antavast etendusest.
Avaetenduses, mis jõuab vaatajateni täna õhtul kell 19 Tallinna Kunstihoone esisel asfaldil (või väga halva ilma tõttu Kunstihoones sees), osaleb 11 tantsijat + 1 (kohtunik, treener või pealtvaataja – seda ei tea ta veel isegi).
Algidee on jalgpall kui elustiil ja suhtlemiskeel, inimesed kui…
-
See, et Keskerakond on neis piirkondades erakondade seas liider, pole kellelegi saladus. Ometi ei ole pelgalt see nende valimisvõidu põhjus. Kui vaadata valimistel kogutud häälte arvu ja osakaalu, siis võib öelda, et selgelt ennast parempoolseks kuulutanud parteid Reformierakond ja Res Publica, juurde võiks ehk lisada ka Isamaaliidu, kogusid ühtekokku umbes kolmandiku valijaskonna toetuse. Ülejäänud kaks kolmandikku hääli kuulub järelikult neist vasakpoolsematele, suurema sotsiaalse suunitlusega jõududele. Minu…
-
Aksioome ei tõestata. Ja nõnda ei vaja tõestamist seegi aksioomne tõsiasi, et igal riigil on oma sise- ning välispoliitika ja neid kahte tuleks teineteisest lahus hoida. Mida vähem esimene mõjutab teist ja teine esimest, seda kergem on nii kodus kui ka võõrsil asju ajada. Eesti põhiseaduski püüab minimeerida sisepoliitiliste tolmukeerutamiste võimalust ohustada välispoliitilisi sihiseadmisi. Paragrahv 106 paigutab “välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise” seaduseelnõude hulka, mida ei saa…
-
Ma ei arva sugugi, et eetikateema pole tähtis. On küll, aga kohalikel valimistel pole sellega suurt midagi peale hakata. Puhtprofülaktiliselt on muidugi vaja kommunisti sõnaroosaga nüpeldada iga kord, kui temas bolševistlikud kiusatused jälle vinnidena välja löövad. Kommunismi kui inimesi pisivargusest massimõrvadeni ulatuvatele kuritegudele tõuganud mõtteviisiga saab minimaalselt arveid klaarida parlamendi, veel parem kui rahvusvaheliste otsustega. Või siis aitab aeg.
Eesti õpetatud politoloogidel on tavaks rõhutada, et valimised…
-
Poliitikud, kes seda peavad otsustama, elavad olevikus, nad ei pea olema ajaloolased ega muu ala asjatundjad, sest neil on raha, mille eest nad võivad seesuguseid endale nõunikeks palgata. Aga ega nad ei pruugi neid kuulama jääda. Kuid ajalugu on kasulik tunda. Sest jõud, mis on läbi sajandite kujundanud ühe riigi ajaloo, toimivad ka tänapäevas ja veel tulevikuski. Enamasti on need jõud tegusamad kui poliitikute subjektiivsed soovid…
-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Valimised on möödas. Võib arvata, et udu, häma ja hala “endiste” ja eetika küsimuses on mõneks ajaks – vähemasti järgmiste valimisteni – vaibumas. Dramaatiliste avalduste, süüdistus- ning (enese)kaitsekõnede ja poliittsirkuse tulvas tundus, nagu oleksid paljud väärikad inimesed kaotanud aja(loo) ning situatsioonitaju. Pankurite, kommarite ja eetika ümber lahvatanud skandaalide õhutamisel pärast viisteist aastat kestnud väga üheseid ühiskondlikke protsesse oli juures hämmastavalt propagandistlik ning silmakirjalik maik.
Kõik on ju…
-
Norbert Elias on näidisjuurdleja, kes ajendab meid iseendalt küsima paari hädavajalikku alusküsimust. Kust algab inimene? Miks oleme ajalugu? Kuidas tekivad elul teised funktsioonid kui enne?
Norbert Elias, TSIVILISEERUMISPROTSESS. Saksa keelest Tiiu Relve. Varrak, 2005. 404 lk.
Eesti teaduskultuuris on Norbert Eliase loomingu retseptsiooniga umbes samad lood nagu kunagi Juhan Liivi vastuvõtuga kirjandusloosse: nad on vajanud järelpõlvelt avastamist. Mõnes suhtes kuulub meie jaoks Eliaski oma teostelooga,…
-
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann
XX sajandi briti antropoloogia üks suurkujusid Jack Goody käsitleb mõtlemise muutumist traditsioonilistes ühiskondades, keskendudes kirjaoskuse mõjule inimeste maailmapildi kujunemisel. Tuginedes nii isiklikele välitöödele Lääne-Aafrikas ja Hiinas kui ka teiste teadlaste uurimustele Lähis-Ida ja Vahemere maade kultuuride kohta, väidab Goody, et muutused kommunikatsiooniviisis põhjustavad muutusi mõttelaadis. Ta kritiseerib tavapäraseid vastandusi “primitiivse” ja “arenenud” mõtlemise vahel ning pakub välja seletusi, kuidas mõista üleminekut suulisest…
