-
Goethe Instituudi ja agentuuri Magnum Photos näitus “Weltsprache Fussball“ Tallinna Kunstihoones 28. X – 20. 20. XI, projekti “Kas te räägite jalgpalli?“ dominant.
Goethe Instituudi näitus “Maailmakeel jalgpall“ on kummaline fotoväljapanek: esitatud fotosid võib nimetada poliitilisteks, aga ka meeleolufotodeks. Mõned näevad välja nagu lavastused, mõned on lausa feministliku analüüsi illustratsioonid, sotsioloogilisest või etnoloogilisest tõlgendusest rääkimata. Kuigi 50 fotost koosnev näitus on Goethe Instituudi ametlik panus FIFA-le…
-
Täna esietendub Tallinna Kunstihoones VAT-teatri esituses jalgpalli-teemaline näitemäng noortele. Kas sinu lavastus võiks olla ka vahendiks ainult “jalgpallikeelt” oskavatele noortele tutvustada “teatrikeelt”? Ehk mis poistega sinu lavastuses juhtub ja mis juhtub vaatajaga neid poisse (tegelasi) vaadates?
Meil on stiilset teatrikeelt. Selles mõttes võiksid “jalgpallurid” vaatama tulla küll. Poistega juhtub päris palju: nad loobuvad oma unistustest. Nad loobuvad kõigest, mis neil selles hetkes on. Ma arvan, et nad…
-
Tallinna Kunstihoone näitusesaalides on sadade silmapaaride ees igasugust pulli tehtud: must kontsertklaver sepavasaratega pilbasteks haamerdatud, stalinistlikku staatikat ja postmodernset pornograafiat pandud, loomi ahistatud, kust, veini ja verd joodud. Meenub, et mullu suvel oli mul au ühte performance’i sekkuda ja alasti naisrektorit mingi õliga võida.
Kunstihoones on kunstilises võtmes ka spordi moodi asja aetud: eelmise jõulu eel peeti Raul Meele installatiivsetel raudplaatidel välkmaleturniir Sirbi rändkarikale, nüüd on…
-
Tallinna ülikooli koreograafia osakonna tantsuteatri Tee Kuubis osalus jalgpalliaktsioonis koosneb peamiselt kahest osast: avaetendusest ja näituse raames ning Kinobussiga ringi sõitmise ajal antavast etendusest.
Avaetenduses, mis jõuab vaatajateni täna õhtul kell 19 Tallinna Kunstihoone esisel asfaldil (või väga halva ilma tõttu Kunstihoones sees), osaleb 11 tantsijat + 1 (kohtunik, treener või pealtvaataja – seda ei tea ta veel isegi).
Algidee on jalgpall kui elustiil ja suhtlemiskeel, inimesed kui…
-
Dialoogivajaduse tingib ka nn läbirääkimise ajastu Euroopa rahvaste ajaloomälu vahel. Ehkki rahvusteülese ajaloo võimalikkuses võib kahelda, peitub siin suur võimalus ületada senine eri osapooli vastandav vaatenurk. Nii on ka Eesti ajaloomälu puhul igati aktuaalne küsida: kelle häält on siin üldse kuulda? Nagu osutas Ene Kõresaar, on see eelkõige rahvusliku identiteedi kandjate rollis olevate talupoegade ja keskklassi hääl, kuna aga ülejäänud sotsiaalsed ja rahvuslikud grupid (baltisakslased, juudid,…
-
Ott Kangilaski, “Muhu Linnuse piiramine”. ajaloomuuseumi kogust
Selle nõutu fraasiga juttu alustades püüab Euroopast vaimuvalgust ammutanud Eesti poiss Uru (Ott Sepp) ärgitada apaatset Lembitut (Ain Mäesalu) Eesti maad ja rahvast päästma. Ent nii nagu oleks kunagisel Sakala vanemal raskusi enda äratundmisega rahvusromantilises kangelaskujus, nii ei taha ka filmi-Lembitu pakutud rolli omaks võtta: vaid viimases hädas sõidab ta koos oma lehmaga vastu madisepäeva hävingule. Uru aga käitub euroopaliku…
-
Ma ei arva sugugi, et eetikateema pole tähtis. On küll, aga kohalikel valimistel pole sellega suurt midagi peale hakata. Puhtprofülaktiliselt on muidugi vaja kommunisti sõnaroosaga nüpeldada iga kord, kui temas bolševistlikud kiusatused jälle vinnidena välja löövad. Kommunismi kui inimesi pisivargusest massimõrvadeni ulatuvatele kuritegudele tõuganud mõtteviisiga saab minimaalselt arveid klaarida parlamendi, veel parem kui rahvusvaheliste otsustega. Või siis aitab aeg.
Eesti õpetatud politoloogidel on tavaks rõhutada, et valimised…
-
Poliitikud, kes seda peavad otsustama, elavad olevikus, nad ei pea olema ajaloolased ega muu ala asjatundjad, sest neil on raha, mille eest nad võivad seesuguseid endale nõunikeks palgata. Aga ega nad ei pruugi neid kuulama jääda. Kuid ajalugu on kasulik tunda. Sest jõud, mis on läbi sajandite kujundanud ühe riigi ajaloo, toimivad ka tänapäevas ja veel tulevikuski. Enamasti on need jõud tegusamad kui poliitikute subjektiivsed soovid…
-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Valimised on möödas. Võib arvata, et udu, häma ja hala “endiste” ja eetika küsimuses on mõneks ajaks – vähemasti järgmiste valimisteni – vaibumas. Dramaatiliste avalduste, süüdistus- ning (enese)kaitsekõnede ja poliittsirkuse tulvas tundus, nagu oleksid paljud väärikad inimesed kaotanud aja(loo) ning situatsioonitaju. Pankurite, kommarite ja eetika ümber lahvatanud skandaalide õhutamisel pärast viisteist aastat kestnud väga üheseid ühiskondlikke protsesse oli juures hämmastavalt propagandistlik ning silmakirjalik maik.
Kõik on ju…
