-
Eelmises osas väitsime F. Hayekile tuginedes, et tsivilisatsiooni areng seisneb mängureeglite muutmises. Sissetöötatud reeglitest sunnivad ühiskondi üldjuhul loobuma mitmesugused väliskeskkonna muutused, mis võivad olla nii süsteemivälised (taevakeha langemisest tingitud kliimamuutus) või süsteemisisesed (inimtegevusest tingitud kliimamuutus, rahvastiku kiire kasv jne). Uued, üldjuhul rasketes sünnitusvaludes omaks võetud reeglid võistlevad rivaalitsevate inimkoosluste rakendatud reeglitega ja säärase institutsionaalse konkurentsi käigus jäävad peale sellised, mis suurendavad need kasutusele võtnud kooskondade edasikestmise…
-
Valle-Sten Maiste: Praegu kipub vägisi mulje jääma, et Baudrillard’il on õigus: poliitika sihiks on varjata poliitika olemuslikku moraalitust.
Rein Ruutsoo: Poliitika võib olla väga üllas, definitsiooni järgi kõigist inimtegevuse liikidest üllaim, nt Platoni järgi. Kuid selleks peab olema riigi idee. Kui nn järjepidevusel oli mingi mõte, siis just riigi ideena, püha üritusena, nagu nähti Rooma impeeriumi kehastanud järeltulijaid. Rooma riigi idee on kandnud läbi sajandite Euroopa riiklust.…
-
Ei ole ma kunagi sukeldunud küsimusse, kuidas eetikat defineerida. Vaist ütleb, et eetika jääb hulknurka, mille tippudeks on ”au”, ”otsekohesus”, ”siirus”, ”sõnapidamine”, ”usaldatavus”, ”vahenditus”. Viimase all ei mõtle ma pidurdamatut räuskamist. Mõtlen hoopiski avameelset juttu või sundimatut käepigistust.
Paljudele meist võib see käia üle jõu. Aastatel 1999 – 2003 Toompea lossis töötades oli mulle loomulik tervitada kõiki, hommikustest koristajatest alates kuni lahkumiseni hilisõhtuste valvekorrapolitseinike vaateväljalt. Kummati leidus…
-
Ralph Waldo Emerson “Inimkonna esindajad”. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2005. 152 lk.
Ühendriikide kirjandust läbib loodusest võetud lihtne kujund, mis evib eri aegadel eri tähendusi. Kultuuri üldpildis määratleb sama kujundi erinev käsitlus muutlikku ajavaimu. Kirjaniku loomingus aitab selline metafoorika kaardistada autori vaimset arengut. Koloniaalajastu alguses kirjutab puritaanlik pastor Edward Taylor nn “metafüüsilist” inglise barokkluulet matkiva vemmalvärsilise loo “Hämmelgas kärbsejahil” (1685), milles esinev Jehoova seaduste vastu…
-
Veel suve hakul näis olukord selge. Schröderi valitsust oli tabanud üks löök teise järel, sotsiaaldemokraatide (SPD) käivitatud sotsiaalreforme, (kärbiti töötu abirahasid, lühendati nende maksmise perioodi ning sunniti pikaajalisi töötuid väikese raha eest tööle, et neid “aktiveerida”) oli saatnud massiivne kriitika. Saksamaal taaselustati “esmaspäevameeleavalduste” traditsioon: kui enne Berliini müüri langemist oli paljudes Ida-Saksa linnades kombeks korraldada esmaspäeviti meeleavaldusi kommunistliku valitsuse vastu, siis nüüd hakati protestima Schröderi reformide…
-
Ühtedele on tähtis võitlus terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu ning inimõiguste ja demokraatia eest. Teiste prioriteedid on stagna, vaesus, võlad, aids ja muud haigused. Neil kahel komplektil on kõrgemal tasandil kindlasti ühisosa, aga ülivaeste riikide leivamure taustal mõjub rikka riigi julgeolek paratamatult abstraktsemalt.
Oma algdokumendis taotles Kofi Annan tasakaalu nende püüdluste vahel, aga lõppvariandis olid mõlemad väga nüsitud.
Tundub, et mainitud lõhe põkkub laiema paradigmaga, milleks on vastukaalu…
-
Ajalugu – kas uurimus või romaan?
Küsimus pole siin selles, kas ajalugu on teadus või kunst, sest ajalooteadus on algusest peale olnud teatud mõttes ka “ajalookunst”, vaid selles, mis on ajaloo objekt või kas tal seda möödunud reaalsusena ongi. Georg G. Iggers ütleb 1990. aastate keskel oma ajastut kokku võtvas historiograafiateoses “Ajalooteadus XX sajandil” napilt: “Postmodernse ajalookirjutuse teooria põhiidee on ajalookirjutuse tegelikkusesuhte eitamine.” Mineviku teaduslik rekonstrueerimine, nagu…
-
Vaba rahvas täidab avaliku ruumi enesestmõistetavalt oma märkidega. Mälestustahvlid ajaloolistel või tähtsate ajaloosündmustega seotud hoonetel ei peaks olema ainult kohalikus keeles, ka külalistel on õigus Eesti kohta täpsemat teavet saada. Riigikogu on hukka mõistnud kommunistliku okupatsioonirežiimi kuriteod ja isegi George Bush tuli kevadel Riias meile ajaloo ülekohtu teadvustamisel appi. Ja ometi on Tallinna linnaruum endiselt allutatud Moskva-meelsele ajalootõlgendusele. Kõlab jõhkralt, kuid Tallinna ruumimärkidest võib välja lugeda…
-
Fareed Zakaria raamatu sõnum on selge. Demokraatia areng maailmas on läinud liiga kaugele ja ohustab inimeste vabadust. Üha laiemaid inimmasse lastakse valimiskastide juurde. Võimu saamiseks on poliitikuil vaja meeldida üha suuremale, samas aga intellektuaalselt järjest piiratumale auditooriumile. Tulemuseks on, et võimule ei tule mitte need, kes valitseksid kõige targemalt ja demokraatlikumalt, vaid need, kelle sõnum on kõige populistlikum ja lihtsam. Zakaria raamatu sisu saab kokku võtta…
-
Andestatagu mu tütarlapselik sentimentaalsus, kuid lähimineviku ilmsikstulekute taustal tunnen end tõepoolest naiivitarina, kelle siiras heausklikkus on kui mitte rüvetatud, siis vähemasti pea peale pööratud. Kuulusin nende hulka, kes Res Publica nähtud korruptsioonitonti kunstlikuks ja liialdatuks pidas. Kui ka mõni komsomolitööl tuule tiibadesse saanu arestimajas Antropovit nõudis (nõme polnud seejuures muidugi niivõrd enese lolliksjoomine, kuivõrd püüd jamast käenduse, sidemete ja positsiooni abil välja tulla), tundus see ometi…
