-
Eelmises osas väitsime F. Hayekile tuginedes, et tsivilisatsiooni areng seisneb mängureeglite muutmises. Sissetöötatud reeglitest sunnivad ühiskondi üldjuhul loobuma mitmesugused väliskeskkonna muutused, mis võivad olla nii süsteemivälised (taevakeha langemisest tingitud kliimamuutus) või süsteemisisesed (inimtegevusest tingitud kliimamuutus, rahvastiku kiire kasv jne). Uued, üldjuhul rasketes sünnitusvaludes omaks võetud reeglid võistlevad rivaalitsevate inimkoosluste rakendatud reeglitega ja säärase institutsionaalse konkurentsi käigus jäävad peale sellised, mis suurendavad need kasutusele võtnud kooskondade edasikestmise…
-
Valle-Sten Maiste: Praegu kipub vägisi mulje jääma, et Baudrillard’il on õigus: poliitika sihiks on varjata poliitika olemuslikku moraalitust.
Rein Ruutsoo: Poliitika võib olla väga üllas, definitsiooni järgi kõigist inimtegevuse liikidest üllaim, nt Platoni järgi. Kuid selleks peab olema riigi idee. Kui nn järjepidevusel oli mingi mõte, siis just riigi ideena, püha üritusena, nagu nähti Rooma impeeriumi kehastanud järeltulijaid. Rooma riigi idee on kandnud läbi sajandite Euroopa riiklust.…
-
Ei ole ma kunagi sukeldunud küsimusse, kuidas eetikat defineerida. Vaist ütleb, et eetika jääb hulknurka, mille tippudeks on ”au”, ”otsekohesus”, ”siirus”, ”sõnapidamine”, ”usaldatavus”, ”vahenditus”. Viimase all ei mõtle ma pidurdamatut räuskamist. Mõtlen hoopiski avameelset juttu või sundimatut käepigistust.
Paljudele meist võib see käia üle jõu. Aastatel 1999 – 2003 Toompea lossis töötades oli mulle loomulik tervitada kõiki, hommikustest koristajatest alates kuni lahkumiseni hilisõhtuste valvekorrapolitseinike vaateväljalt. Kummati leidus…
-
Ralph Waldo Emerson “Inimkonna esindajad”. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2005. 152 lk.
Ühendriikide kirjandust läbib loodusest võetud lihtne kujund, mis evib eri aegadel eri tähendusi. Kultuuri üldpildis määratleb sama kujundi erinev käsitlus muutlikku ajavaimu. Kirjaniku loomingus aitab selline metafoorika kaardistada autori vaimset arengut. Koloniaalajastu alguses kirjutab puritaanlik pastor Edward Taylor nn “metafüüsilist” inglise barokkluulet matkiva vemmalvärsilise loo “Hämmelgas kärbsejahil” (1685), milles esinev Jehoova seaduste vastu…
-
Veel suve hakul näis olukord selge. Schröderi valitsust oli tabanud üks löök teise järel, sotsiaaldemokraatide (SPD) käivitatud sotsiaalreforme, (kärbiti töötu abirahasid, lühendati nende maksmise perioodi ning sunniti pikaajalisi töötuid väikese raha eest tööle, et neid “aktiveerida”) oli saatnud massiivne kriitika. Saksamaal taaselustati “esmaspäevameeleavalduste” traditsioon: kui enne Berliini müüri langemist oli paljudes Ida-Saksa linnades kombeks korraldada esmaspäeviti meeleavaldusi kommunistliku valitsuse vastu, siis nüüd hakati protestima Schröderi reformide…
-
Ühtedele on tähtis võitlus terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu ning inimõiguste ja demokraatia eest. Teiste prioriteedid on stagna, vaesus, võlad, aids ja muud haigused. Neil kahel komplektil on kõrgemal tasandil kindlasti ühisosa, aga ülivaeste riikide leivamure taustal mõjub rikka riigi julgeolek paratamatult abstraktsemalt.
Oma algdokumendis taotles Kofi Annan tasakaalu nende püüdluste vahel, aga lõppvariandis olid mõlemad väga nüsitud.
Tundub, et mainitud lõhe põkkub laiema paradigmaga, milleks on vastukaalu…
-
Ajalugu – kas uurimus või romaan?
Küsimus pole siin selles, kas ajalugu on teadus või kunst, sest ajalooteadus on algusest peale olnud teatud mõttes ka “ajalookunst”, vaid selles, mis on ajaloo objekt või kas tal seda möödunud reaalsusena ongi. Georg G. Iggers ütleb 1990. aastate keskel oma ajastut kokku võtvas historiograafiateoses “Ajalooteadus XX sajandil” napilt: “Postmodernse ajalookirjutuse teooria põhiidee on ajalookirjutuse tegelikkusesuhte eitamine.” Mineviku teaduslik rekonstrueerimine, nagu…
-
Kes Sise-Liivimaalt läbi kuusemetsade Pärnule läheneb ja sinnamaani jõuab, kus mets avaneb ning meri ja linn ühekorraga nähtavale ilmuvad, sellele tulevad kindlasti elavalt meelde paljud alamsaksa linnad ja ta võtab ka seda väikest kaubalinna Pärnu jõe ääres lihtsalt kui üht lüli tolles pikas reas. Avar tasane maa, nõmm ja soopind, endine merepõhi; teispool seda paistmas teravad tornid nagu tasandikku torgatud nõelad; pikad horisontaalsed plaanid; ilma kindla…
-
15. – 17. IX on Tallinnas Niguliste kirikus VI Tallinna arhitektuuritriennaal. Meie kaks aastakümmet toimunud tähtsaim rahvusvaheline arhitektuuriüritus, mis algselt oli Balti- ja Põhjamaade regionaalne foorum, toob siia ka seekord, nagu tavaks, mitmeid maailma ehituskunsti esimese suurusjärgu tähti. Nii on kogu ürituse avaesineja üks inglise juhtivaid arhitektuurikriitikuid, kauaaegne The Architectural Review peatoimetaja Peter Davey. Ta esitab arhitektkonnale küsimuse, mis viimasel ajal on aktuaalne ka meie avalikkuses:…
-
Inglise ajaloolane Harold James on raamatus “A German Identity, 1770 – 1990” (1989) täheldanud, et viimase paari sajandi jooksul on saksa identeet läbinud kaks tsüklit, milles kultuuriline arusaam identiteedist asendus poliitilisega ning seejärel majanduslikuga. Lihtsustatult öeldes kulges XX sajandi identiteeditsükkel Thomas Mannist Adolf Hitleri ja Ludwig Erhardini. Kui kombineerida need kolm elusfääri (kultuur, poliitika ja majandus) veel Euroopa kolme suurrahva mentaliteediga, siis saame huvitavaid permutatsioone. XIX…
