-
On omamoodi kummaline, et kui poliitilisel areenil räägitakse aina uutest abinõudest, mis sündimuse tõusule peavad kaasa aitama, ning raporteeritakse ka edusammudest (“vanemahüvitis tõi aastaga 800 lisasündi“), ei mõjuta need töövõidud pea üldse ei meie oma ega ka rahvusvaheliste organisatsioonide rahvastikuprognoose. Kõver kulgeb ajateljel ikka allamäge.
Avalikes iibejuttudes keskenduvad kõnelejad eeskätt sellele, mille eest ja kui palju peaks tööinimesele lapse eest maksma, maksjaks eeskätt loomulikult riik ja omavalitsus.…
-
Mis siis on rahvaste õiguste osas muutunud nüüd, mil me oleme pool sajandit vägivaldset võõrvõimu suutnud üle elada, oleme oma iseseisvuse taastanud ning saanud ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks? Juba see asjaolu, et rahvaste õigusi käsitletakse tihti isikuvabadustele ja inimõigustele vastanduvana, näitab, et siin on midagi korrast ära. See sarnaneb usuvabadusega N Liidus, kus uskuda nagu võis, kirikuskäimine tõi aga õnnetuse kaela. Ja tõepoolest: Venemaa…
-
Lekke- ja plahvatusoht
Avariid LAEJs algasid juba kaks nädalat pärast töölehakkamist 22. detsembril 1973. aastal, kui toimus plahvatus esimeses energiaplokis. Selle tagajärjel purunes radioaktiivse gaasi filtreerimisseadme betoonist korpus.
Vaid kuu aega hiljem purunes 6. veebruaril esimese energiaploki reaktori kontuur, millest välja purskunud keev radioaktiivne vesi tappis kolm töölist. Keskkonda pääsenud saaste määr on siiani teadmata.
Esimest korda kuulis avalikkus mõnest avariist alles 1992. aastal, kui 24. märtsi…
-
On tõsi, et kõik inimesed ei investeeri väärtpaberitesse. Enamikul ei olegi vabu vahendeid ja nad elavad pangavõlgnikena ehk liisinguga või on nad ettevaatlikud ega taha riskida börsimängudes või on põhimõtteliselt rahaga raha teenimise ehk kapitalismi vastased. Aga nende otsused, kellel on aktsiaid, määravad just need kaks vastandlikku tungi: ahnus ja hirm.
Maailmas on aga kõik asjad kõigega seotud. Raha on ju viimaks vaid vahend õnne saavutamiseks. Soov…
-
Palju on ka neid, kes leiavad, et uus Euroopa on noor, tugev, kirglik ja arenemisjanuline. Ta teab oma huve ja eesmärke ning on võimeline näitama õigeid arengusuundi ka vana Euroopa kergelt seniilsetele ja arengupotentsiaali minetanud riikidele. Eestis, kus põlvkondade konflikti rõhutamine on 1990. aastatel kuulunud poliitilise ideoloogia ja retoorika raudvarasse, on rumsfeldliku dihhotoomia populaarsus igati mõistetav. Ning tõepoolest, miks mitte hellitada mõtet, et oleme uue ja…
-
1989. aasta augustis avaldas Vikerkaar avaluuletusena Pedro Krusteni värsid: Lahkub pikkamööda suvi,/ Aeg see lendab nagu tuvi,/ Kannab ära rannalt kära,/ Ujujad ja päiksesära – jne, jne veel kolmteist rida. Kui aga keegi viitsis ridade algustähed ülalt alla kokku lugeda, sai ta tulemuseks: LAKU PERSET, TSENSOR.
Luuletus oli algselt ilmunud 1933. aasta 17. augusti Rahvalehes ning reageeris eeltsensuuri kehtestamisele Jaan Tõnissoni valitsuse poolt tollase põhiseaduskriisi tingimustes.…
-
Kes soovib veenduda arenguloo kujutamise hõlpsuses, vaadaku juurde lisatud fotot. Kunstnik ise ütleb pildi saamislugu kommenteerides, et torne olevat ta märganud alles pärast foto valmimist; ülesvõtte tegemise ajal köitis kogu tähelepanu laternaposti otsas istuv vares. “Lind kui Jumala loodud elu ja latern kui inimese leiutis lähiminevikust, ning veel ümmargune – ideaalvorm, maakera või galaktika või universum, niisiis Jumala looming inimloominguga koos. Lõpuks torn, suur TORN, XIX…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://sirp.kultuuriveeb.1kdigital.com/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Missugune on Eesti Euroopa-kontseptsioon? See küsimus pole anakronism, sellele on praegu raskem vastust saada kui veel kahe aasta eest. Asi pole selles, nagu oleks liikmeks pürgimise keskendumispinge kadumisega toonane fookus nüüd killustunud eri kontseptsioonide kirevaks pluralismiks. Põhjus on, et Euroopa-pilt, millega opereeriti kandidaatriigi staatuses (ja varemgi), on enam-vähem muutumatuna kantud üle tänasesse päeva. Ja siin pole see enam adekvaatne.
Sel praktiliselt kogu Eesti intellektuaalse ja ideoloogilise…
-
Aga algusesse. Esimesed sõnumid Marimaal juhtunu kohta ilmusid meie päevalehtedes 18. augustil. (Olnuks kena mainida, kust teated pärinevad ? Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuselt.) Ütlen ausalt, et suhtusin toimetusse saabunud teksti algul kriitiliselt, sest ühe allikana oli selles viidatud agentuurile Regnum. Ma ei tea, kas kõik ikka teavad, millega on tegemist. Kuigi väliselt on Regnum sarnane sadade teiste www infokanalitega, näiteks meie Delphiga, on sarnasus näilik. Regnum on…
