-
See ei olnud esimene meesteasja ajamine Eestimaal, kuid kindlasti oli see senistest võimsaim, nii korralduse (sotsiaalministeerium ja mitmed saatkonnad) kui välismaiste esinejate poolest. Kuid kõige tähtsam: see oli kunstiliselt kõige oskuslikum teadusliku konverentsi ja talk-show sümbioos, mida ma eales näinud olen.
Kõike seda sai nautida neljas vaatuses (paneelis), mis kandsid pealkirju “Kujundades meest”, “Võim”, “Mehelikkus” ja “Isadus”. Kõik oli üdini avalik – ei mingit “tööd sektsioonides”. Kõnelejate…
-
Pressifoto
7. XII peeti Tallinnas uue mehelikkuse konverents “New Masculinity Tallinn 2005“ ehk teisiti öeldes arutati selle üle, mis olukorras on mees praeguses muutunud (muutuvas) ühiskonnas, kui ideaalis (mehelikkuse mõistes) kehtivad kiivalt vanad arusaamad ning reaalsesse ellu tungivad järjest enam uued nõudmised. Konverentsi kutsus kokku sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo ning esinema kutsutud kahurvägi, alates Valge Lindi liikumise algatajast Michael Kaufmanist ja lõpetades Timesi ühe arvamusliidri Rebecca Walkeriga…
-
Kuigi meil on Vene-Saksa gaasitrassi kohta ilmunud kainestavaid kirjutisi, näiteks Ahto Lobjakalt (EPL 11. XI), jahutakse sel teemal edasi. Vahel on põhjuseks populism, mõned poliitikud demonstreerivad, et nad mõtlevad üleilmselt ja isepäiselt. Enamasti on põhjuseks vana tuntud tõbi teadmatus. Seesama kodukootus, mis aastate eest pani võimukoridorides trehvatud poliitikute viisakusnaeratusi tõlgendama meie jäägitu toetusena, jätkub nüüd Euroopa avalikkusest kostnud “mureliku tähelepanu” tõlgendamisena selle gaasijuhtme üldise vastustamise vaimus.…
-
Poliitikas on nähtavasti paratamatu, et vastavalt võitluse ägedusele kipub maailm minema must-valgeks või siis jälle valge-punaseks. Niisiis ongi viimaste aegade valimised kulgenud valgete, punaste ja mustade jõudude halastamatu retoorilise võitluse tähe all. Karmid valged kirjad punastel särkidel lähevad kindlalt ajalukku. Paarikümne kirjaniku-kunstniku-helilooja allkirjaga ettepanek, et neli parteid, sh sotsiaaldemokraadid ja respublikaanid, võiksid ühineda üheks “valgeks jõuks”, on unustatud, kuid oli väga kõnekas. Poliitikat mõistetakse endiselt kui…
-
Kui mõni Eesti Margaret Mitchell tahaks ette võtta ajalukku kolivale ajastule kirjandusliku monumendi püstitamise, leiaks ta Eesti riigikogust hiilgavaid prototüüpe. Meie parlamendierakondade peategelased ei erine oma mõtteviisilt just palju “tuulest viidud” lõunaosariiklastest. Sest meiegi džentelmenide käsitluses on ju kõik hästi: orjadel, neil suurtel lastel, kelle eluõnn peitub kindlas töös ja korralikus kõhutäies, läheb aina paremini. Statistika kinnitab, et palgad tõusevad ja demokraatlikule turumajandusele rajatud vana ilmakord…
-
Teun Adrianus van Dijki (sünd 1943) tuntakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes eelkõige kriitilise diskursusanalüüsi ühe rajaja ja arendajana. Lisaks sellele on ta tegelenud kirjandusteooria, semantika ja diskursusepsühholoogiaga. Eriti suurt tähelepanu on van Dijk pööranud diskursuse, võimu ja ideoloogia vaheliste üldiste suhete uurimisele – nimelt sellele, kuidas võimu ja sotsiaalset ebavõrdsust keeleliste vahenditega kehtestatakse, taastoodetakse ja legitimeeritakse. Van Dijk on avaldanud 38 monograafiat ning ligemale 250 teadusartiklit, raamatupeatükki…
-
Jack Goody, METSIKU MÕTLEMISE KODUSTAMINE. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak, 2005, 256 lk.
1850ndail ootas Eesti talupoeg tsaarivene võimu all uut talurahvaseadust, mis piiraks vihatud abitegu. 1858. aasta seadusest võiski seda välja lugeda, kuid mitmed sihilikult ebamääraselt tõlgitud klauslid eestikeelses väljaandes täpsustasid, et seadus hakkab sellisel kujul kehtima alles 10 aasta pärast. Allikad, s.o mõisnikud, kirikhärrad, kuulujutud, andsid asja kohta väga vastuolulist infot. Talupoegade käsutuses oli…
-
Alternatiiv õilishingedele
Sarja teises osas mainisime Cambridge’i ajaloolast M. T. W. Arnheimi, kelle järgi kuulus Euroopas enne XVIII-XIX sajandi kaubandusrevolutsiooni õpetatud ringkondade poolehoid valdavalt lojaalsuse, ühtsuse ja rüütellikkuse ideaale kehastavale Spartale. See suurimat ühtset maa-ala kontrollinud Kreeka linnriik on juba lääne kultuuri alusmõtlejatest saadik pakkunud suuremal või vähemal määral ahvatlevat alternatiivi kõikvõimalikele kaasaegsete omakasu, isekuse ja nürimeelsuse üle kaeblevatele õilishingedele. Ent nagu kõik idealiseerijad nii on ka…
-
Inimkond on läbi aegade väärtustanud mõtestatud tegutsemist, mis on viinud äärmuslike ratsionaalsuse fantaasiateni. Näiteks, et inimene võiks toidu asemel tarbida vaid vajalike ainete kontsentraattablette. Ometi eelistame mõnuga ja tarbetult lihtsalt süüa. Miks andis vanarahvas läbi aegade oma tarkust edasi lugude kaudu? Mõelgem, kui ebaratsionaalne on kas või neli evangeeliumi Kristusest või Moosese viis raamatut, kui kogu sõnumi oleks võinud esitada kivitahvlile raiutud kümne käsuga, millele lisatakse…
-
Ideoloogid on öelnud, et ajakirjanduse sisukuse kriteerim on uudiskünnise ületamine ehk elurutiinist kõrvale kalduvate elunähtuste ja inimest üllatavate nähtuste esiletoomine. Üllatamine on üsna formaalne tunnus. Põhimõtteliselt näib uudiskünnise mõiste mahutavat ka nn valgustusliku ja uuriva ajakirjanduse õilsa sihi: tuua eluvoolust välja inimesele eluliselt tähtsad tõsiasjad, mida omal käel avastada ei ole võimalik. Tänases globaalmaailmas ei ole see valgustuslik ja uuriv funktsioon sugugi vähem tähtis (nagu mõnikord…
