
Euroopa kaks suurt festivali, Viini pidunädalad ja Avignoni festival, millel mõlemal külastuste arv üle saja tuhande, on võimsad platvormid, et mõjutada seda, mida teatris tähtsustatakse.

Surm, vigastused, lootusetus. Läti Rahvusteatri lavastuse „Kuningas Ubu ja teised koletised“ autorid on tabanud neljandat aastat kestva sõja ängi ülitäpselt.

Lavastuse „Enigma“ meeskond on loonud oskuslikult komponeeritud terviku, mis on täis nii mitmekihilisi intellektuaalseid mänge kui ka vilunud kehavaldamist.

Väärib tunnustust, et „SAAL biennaal“ tõesti katsetab. Katsetab oma vormiga ning katsetustest hoolimata täidab festivali ka tuumaka sisuga.


Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus, ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid.

Mõlemat lavastust ühendab mälu ehk küsimus, kes ma olen.

Lavale loodud mikrokosmosest saab metafoor, mis hõlmab korraga unistusi ja unustamist, kinnijäämist ja ootusi, kasvuraskusi ja viimaks ka leppimist.

VAT-teatri näitleja ja lavastaja Tanel Saar: „Mulle meeldib, kui teatrit saab vastu võtta nagu instrumentaalmuusikat. Tunnetada. See tähendab, et seal pole palju sõnu vaja.“

Kindlasti tahaks Narva Vabaduse festivalil näha Venemaalt emigreerunud väga andekate lavastajate praegusi töid ja ootaks sidemete taastamist kodumaalt lahkunud teatriteadlastega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.