
Isa näägutab saja-aastast poega, et tollega perekond lõpeb, pojale meenub, et tal võib-olla ikkagi on poeg, ning koos minnakse suguvõsa viimast liiget otsima.

Kas kusagil on veel tõeline elu ja päris kodu, nii unes kui ka ilmsi?

Ajal, mil teatreid tundub olevat Eestis pigem liiga palju, on Kiseljuse teater suutnud lisada kultuuripilti ometi midagi uut.

Köitev on juba mängukoht, imeilus looduslik amfiteater Vene piiri lähedal, nii-öelda maailma äärel: oru põhjas on tiik kahe saare ja tiigile ehitatud A-kujulise lavaga.

Etenduskunstide valdkonna vabakutselisi võib kirjeldada kui olemuselt prekariaati, kus töötajad on sunnitud leppima ebapüsivate ja sageli juhuslike töökohtadega, mida iseloomustab tööalase turvalisuse puudumine.

Läti tuntud teatri- ja filmilavastaja Viesturs Kairišsi Riia Vene teatris tehtud „Kirsiaed“ on poliitiline akt, avalik rünnak agressorriigi tegevuse pihta.

Näitlejate asemel kuulusid truppi ainult autojuhid, kelle ülesandeks sai muuta robustsed ja ragisevad masinad tundeliseks ja väljendusrikkaks.

Soome näitekirjanik ja lavastaja Jari Juutinen on hämmastavalt tabavalt kirjeldanud seda haavatavat inimrühma, kelle kõiki otsuseid mõjutavad ilmajäetuse ja ebaõigluse tunne.

Kurjad kired, omakasu, hirmu halvav jõud, massihüsteeria, lausvaled – need kõik on tänapäeval täpselt samuti olemas nagu XVII sajandi lõpu Salemis.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.