-
I
Režissöör Payne on oma filmides ikka seganud draamat ja komöödiat, parimates neist („Schmidti teekond”, „Külili”) lõikuvad ehedalt väikese inimese lootused ja kaotused tajutud tõelusega. Maailm on korraga nii määratud kui määramatu, ahistav, aga siiski võimalustega, tihedalt läbi pikitud absurdsete situatsioonidega. Payne’i absurd on veiklev, kohati välgatab siin melanhooliat. Kriis, millesse tegelased jõuavad, on traagiline, avaldub karakterite kohanematuse ja ebakindluse kaudu aga pealispinnal koomiliselt. Väikese inimese maailmaga…
-
Ilmasõjajärgsete aastate tähtsamad filmikompaniid olid 1941. aastal Rio de Janeiros asutatud Atlântida Cinematográfica ja 1949. aastal São Paulos rajatud Cinematográfica Vera Cruz. Vera Cruz läks pankrotti varsti pärast Lima Barreto (1906–1982) seiklusdraama „Brigant” („O Cangaceiro”, 1953) võitu Cannes’is. Veelgi suurem edu saatis Marcel Camus’ Rio de Janeiro karnevali keskel toimuvat romantikasugemetega kurbmängu „Must Orfeus” (1959), mis pälvis Kuldse Palmioksa Cannes’is, parima võõrkeelse filmi Oscari ja Kuldgloobuse.…
-
Lihtsalt: Dean kohtab Cindyt. Armub. Nad ei ole tuttavad, mees hakkab otsima võimalust kohtumiseks, vanurite hooldekodu kaudu saab see võimalikuks. Cindyl on oma kutt olemas, üsna jobu mees, nii et Dean mõjub tema kõrval nagu päiksekiir sombusel päeval. Igatahes on Cindy võlutud. Paraku lõpeb võlumine sellega, et noor naine jääb rasedaks ega tea, kumb mees on isa. Asi võtab õnneliku pöörde ja Cindy abiellub armastava Deaniga.…
-
Filmi keskne tegelane Joseph (Peter Mullen) on üksikuks jäänud keskealine töötu mees. Viha, hirm ja lootusetus on see soust, milles ta podiseb. Need tunded käivad nii ta enda kui ka kogu ümbruse kohta. Ühel eriti depressiivsel hetkel põgeneb ta kohalikku kaltsukasse, kus askeldab tundlik ja abivalmis Hannah.
Hiilgava rolli teeb Hannah’ osas üllatusnäitleja Olivia Colman, kes küll brittidele tuttav mitmetest kohalikest komöödiasarjadest, aga laiale maailmale siiski uustulnukas.…
-
Tšiili režissööri Dominga Sotomayor Castillo debüütmängufilm „Teisipäevast pühapäevani” on teekonnafilm, kuid pole teps mitte lõbus retk argirutiinist punuma pistmiseks, vaid tasakaalukalt kulgev sõit ühe perekonna ilmselt viimaseks jäävaks koosolemisest. Lugu esitatakse läbi kümneaastase Lucia (Santi Ahumada) ja tema venna Manueli (Emilano Freifeld) silmade, just nimelt silmade, kuna vanemate vahel aset leidvad vestlused ja vaidlused on antud edasi selliselt distantsilt ning olukordadest (nii vaatab kaamerasilm läbi auto…
-
Mulle aga tundub täna huvitavana, et samal aastal 1912, mis pani aluse eesti filmikunstile, olid veel sündimata või kohe saabumas siia maailma: helilooja John Cage, maalikunstnik Jackson Pollock, matemaatik Alan Turing, raketikonstruktor Wernher von Braun, majandusteadlane Milton Friedman, spioon Kim Philby.
Nende meeste – huvitav jah, kuhu on siis naised jäänud? – elu ja nende tegevus, mis moodustab suuresti XX sajandi vaimumaailma ja materiaalse maailma, oli alles…
-
Tänapäevastamise teed on aga läinud ka Fiennes, nõnda et tema filmiloo väepealikud (kellest üht, nimitegelast, kehastab Fiennes ise) ei kanna mitte mõõku, vaid hoopiski moodsaid tulirelvi ning poliitilisi uudiseid edastatakse riigis telekanali vahendusel, mis oma väljanägemiselt ei erine kuigivõrd suurtest uudisetootjatest nagu BB C või CNN . Fiennese valiku tagamaid ei ole seejuures kuigi raske mõista: lavastaja püüab näidata, et Shakespeare’i kujutatud olukord Rooma riigis ei…
-
Kui Sherlock Holmesist on juba algsetes kirjatükkides juttu olnud kui sportlikust mehest, kes valdas oma aja võitluskunste vehklemist, poksi ja kepivõitlust, siis moodsas versioonis annab ta ka kõigile kung-fu-meestele silmad ette. Aga veel ägedam metamorfoos on toimunud tema kaaslasega. Doktor Watson on ju olnud ikka nii vaimselt kui füüsiliselt selline kohmakavõitu flegmaatik, aus, õiglane, tubli, aga lihtsameelne, parim peegel detektiivi säravaid mõttelende tagasi peegeldama. Modernne Watson…
-
Petra Kotwica, filmi lavastaja, leidis laiema rahvusvahelise tuntuse 2008. aastal Berliini filmifestivalil, kus tema „Must jää” oli Kuldkaru üks arvestatavaid kandidaate. „Must jää” on psühholoogiline thriller, oma žanri puhtavereline esindaja äärmuslikult väljapeetud stiili ja täpsete väljendusvahenditega. Ja selles plaanis ei erine „Rotikuningas” oma eelkäijast kuigivõrd. Filmil on väga tugev psühholoogiline mõõde, määratlused „draama” ja „psühholoogiline thriller” on igati õigustatud. Aegamisi süveneva painajaliku, eelaimusliku atmosfääri ja lõputuks…
-
2012 on Dickensi aasta
7. veebruaril möödub Charles Dickensi sünnist 200 aastat. Inglise sotsiaalse romaani esikirjutaja loomingut on esimesel filmisajandil vahelduva eduga jäädvustatud kümneid kordi. Produktiivse kirjandusklassiku kõikide teoste kangelased on jõudnud korduvalt ekraanile. Lisaks Oliver Twistile, David Copperfieldile ja Nicholas Nicklebyle on filmiloojatele enam huvi pakkunud mitmete kriitikute meelest Dickensi peateos, suurromaan, kõigepealt ajalehe järjejutuna ilmunud „Kõle maja”. Ning loomulikult tema „Jõululaul” (keskseks tegelaseks inimvaenulik ihnuskoi…
