-
Cronenbergil on üksjagu voorusi. „Külmavärinaid” (1975) võiks pidada üheks filmiajaloo šedöövriks. Pole ime, et seda taiest auhinnati ja selle üle debateeriti isegi Kanada parlamendis. Film hüppab urbaniseerunud yuppie’liku vaatemänguühiskonna küünilistest erootilistest pildistustest ulmelistesse õudustesse ja võikustesse, suubudes lõpuks farsimaigulistesse grupiseksistseenidesse. Ülimoodsa korterelamu kanalisatsioonis ja keldrisoppides on varjul jälk limane elukas, kes üritab pugeda klanitud inimkehadesse ja, nende üle võimust võtnud, ahvatleb noor- ja vanapaare homo- ja…
-
Eesti avalikkus suhtus erakirjavahetuse vargusesse valulikult. „On piirid, millest poliitilises võitluses üle ei astuta,” teatas peaminister Ansip. „Ja sellest saab meie erakondliku poliitika pankrot, kui seesugune tegevus ei leia selgesõnalist hukkamõistu,” hoiatas president Ilves. Üllatav, et võimude lahususe printsiipi pooldav riigipea ei tea, et enne ei saa kedagi süüdi mõista, – rääkimata hukkamõistmisest! – kui kokku pole tulnud Kalle Klandorfi juhitav aukohus või „tõekomisjon”. „Õiguskaitseorganid lähenevad…
-
I
Loomulikult on lõpp õnnelik, peabki olema. Tummfilmi keelt elustades toob „Artist” vaataja ette ühtlasi ka riburada pidi (tolleaegsed) Hollywoodi loojutustamise nõksud, vaataja ees on film, mis järgib ses suhtes eeskujulikult kaanonit. On selge, et „Artisti” puhul on samavõrra tegemist kaanoni demonstratsiooniga.
Rekonstruktsioon on siin ühtlasi kontsentraat ja kuigi vaataja viiakse nii teema kui (filmi) keele poolest tagasi minevikku, läbivad filmi viited ja vihjeid, mis ei lase unustada,…
-
Isa Jevgeni, Olga ja Gennadi
Pilt ja tekst liiguvad sünkroonis ja ajasuundumuslikult: meile antakse teada, et legendi järgi loetakse Petseri kloostri algust XIV sajandi lõpust, kui seal avastatud Kamenka liivakoobastesse asunud elama vana munk isa Mark, ning et kloostri ametlikuks asutamisajaks peetakse 1743. aastat, kui kivisse raiutud Uspenski kirik. Algselt olnudki Vahur Laiapeal mõttes tõsine plaan teha film (2010. aasta seisuga 529 aastat katkematult toiminud) Petseri kloostri…
-
Ettevõtlikud on joonisfilmi tegijad tõepoolest olnud. Aastal 1993, kui Tallinnfilm filmitegemise otsad kokku tõmbas, seisti valiku ees ja stuudio otsustas jätkata iseseisvana. See oli kahtlemata õige otsus.
„Joonisfilm 40” jääb tähtpäevana õigupoolest 2011. aastasse. Praegune filmimuuseumis eksponeeritav näitus, mille avamisel kuulutati välja ka eesti filmi aasta, avati juba tegelikult eelmise aasta novembris kino Solarise aatriumis.
„Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus.…
-
Maimiku nüüd juba kahe filmi iseenda rolli lahendusele leidub eesti romaanivaras eeskuju: Taavet Joona, ainus Toomas Nipernaadi kaaslane, kes on tegev kahes novellis. Imelise lauluhääle, kuid raske saatusega orb, kelle elu on muutnud pessimistiks ja virisejaks. Joona ihkab üle kõige laulda ja ausalt öeldes on see ainus asi, mida ta oskab. Maimik tahab teha filme ja see on ka asi, mida ta kõige paremini oskab. Nii…
-
Ekstsentrilise subjekt Paavle ja tema loomingulise pärandi valguses on tunnise filmi mastaap muidugi ahas, aga õnneks seda taibanud režissöör pole hakanud kirevat materjali ehk Paavle elu ja loomingut ühte filmi toppima. „Alati on alati” on oma rahulikult vahelduva võttestiku ja mittelineaarse aegrea väljas üldiselt kammerlik, mida kohati kipub lõhkuma närviline peategelane – kaameratundlik testamenteeriv kese ise, kes tundukse vägagi teadlik oma rollist. Oletan, et kas või…
-
Pealispinnal on see tõepoolest üks tõestisündinud lugu pesapallimeeskonna mänedžerist. Too proovib uut lähenemist oma alale, et võistelda meeskondadega, kelle eelarve on tema omast mitu korda suurem. See on probleem, millega tegelikult seisavad tänapäeval silmitsi kõik meeskonnaspordialad. Ent „Edu valem” on film, mis toimib korraga mitmel tasandil. Ennekõike on see inimlik draama, lugu inimesest, tema püüdlustest ja veendumustest, sellest, mille nimel ta tegutseb ja elab. Loo keskse…
-
Lenini eeskujul
Vladimir Lenini eeskujul pidas ka Kim Il-sung filmikunsti üheks olulisemaks kunstiliigiks. Enne veel, kui teda hakati ülistavalt kutsuma juche’ks (s.o suur juht) ja kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, rajati filmistuudio. Alustati patriootilis-propagandistlike dokumentaalfilmidega. Esimeseks mängufilmiks kujunes vastse liidri näpunäidete (käsikirja?) järgi valminud naivistlik-pateetiline mõistulugu „Mu kodumaa” (1949, režissöör Kang Hong-sik). Ühtlasi algas Kim Il-sungi hoolikalt kavandatud mütologiseerimine, mille loogiliseks jätkuks oli aasta-aastalt üha süvenev isikukultus.
Korea…
-
Poja pärg isa haual
Filmi „Võssotski” stsenaarumi on kirjutanud tema poeg Nikita Võssotski, kes on ka üks produtsent. Isa läks lõplikult senise pere juurest ära Marina Vlady juurde, kui Nikita oli nelja- ja vanem vend Arkadi kuueaastane. Nikita Võssotski on oma intervjuudes öelnud, et tal ei olnud ega ole oma isa suhtes illusioone. Isa võis kaduda poegade elust kuudeks, et siis täitsa ootamatult sisse astuda, teha suurejoonelisi…
