-
Enne ja nüüd
Režissöör Bollaín kõrvutab 500 aasta tagused Kolumbuse vallutusretked tänapäevaga ja näitab, et sisuliselt pole midagi muutunud ning ajalugu vahetab vaid dekoratsioone: koloniseerimine kestab, üksnes selle vormid teisenevad. Kolumbus leidis eest rikka maa, mille ta kuulutas koos asukatega Hispaania kuninga omandiks. Nüüd on kolonistide osas korporatsioonid ning pärismaalasi tajutakse ikka primitiivse teisena. Kui indiaanlased tahavad korporatsioonidest mööda hiilida ja ise veetrassi kaevata, keelatakse see jõhkralt…
-
Kosovo-teemalise dokfilmi „Kitsas on värav” tegemisest teie uue filmi valmimiseni on kulunud kümme aastat. Kas see, et lähete tagasi ja teete veel ühe filmi, oli juba tookord selge?
Ei. Kui ära tulin, mõtlesin, et siia ma enam tagasi ei tule. Olin päris haige siis. Võib ju mõelda, kui raske on inimestel elada, kui on perevägivald. Aga kui vägivald ulatub üle kogu maa, siis oled nagu musta vihmapilve…
-
Üle mitme aasta ollakse tänavuse suure peoga rahul. Filmiturg olevat juba enne lõppu kõigi aegade parim kauplemispaik, paar aastat vaakus see 2007. aastaga võrreldes miinuses või napilt kunagisel vanal joonel. Niisiis näib filmiäris tekkivat värsket hoogu ja küllap sellest on varsti natuke rohkem tuge ka filmile kui kunstile – ka kinematograafias vist ikka kehtib see vana rahvatarkus sõnnikust, mis laseb kasvada kaunitel õitel. Peamine mass, millega…
-
Soome muhedus on selles mõttes nagu kärts viina või soome tango: ühest küljest terav, aga teeb su hingele hella, sooja pai. Kiviräha ja Tammsaare (mürgine eesti klounkirjanik, kes peenelt kõige ja kõigi üle lihtsalt irvitab) najal külmas ja karmis lapi tundras ellu ei jää. Pigem on abi Arto Paasilinnast, Antti Tuurist, Aapelist ja Aleksis Kivist. Abi oleks tõenäoliselt ka Karl August Hindrey, Oskar Lutsu, Juhan Peegli…
-
Tänaseks oleme Lailaga kokku monteerinud vist kaheksa filmi, mis on kõik väga nimekatel festivalidel osalenud. Kõik filmid on olnud kas dokumentaal- või lühimängufilmid, täispikka mängufilmi pole ma Lailaga koos monteerinud. Ma arvan, et Laila on kõige geniaalsem monteerija, keda ma oma elus olen kohanud. Kui Urmas E. Liiv andis mulle paraja matsuga õige suuna, siis käsitööoskuse olen saanud just Lailalt. Võib-olla see teebki meie koostöö väga…
-
„Rubiksi rajas” on vaatluse all üks tervisesportlaste rada ja seal käib tõepoolest vilgas elu. Filmi raamib teade, et lätlased valisid kurikuulsa ekskommunisti Alfrēds Rubiksi, kes oma kuritegude pärast Läti iseseisvumise perioodil koguni vangis istus, Euroopa parlamendi saadikuks. Kuidas te selle filmi idee leidsite?
Rubiksi rajal käisin üheksa aastat, sõitsin rattaga ja jooksin; see rada asub mu kodust kahe kilomeetri kaugusel. Ja alles hiljuti tuli mulle mõttesse, et…
-
Ülo Pikkov: Jutt, mis kordub aastast aastasse kinoliidu üldkogul, on see, et raha ei ole või on seda liiga vähe ning seetõttu ongi liidu seis ja korraldatavad üritused, nagu nad on, või puuduvad sootuks. Põhimõtteliselt on see õige, kuid tõde on ka see, et raha kipub soosima aktiivseid ja ettevõtlikke. Kinoliidul on olnud mitmeid algatusi: toimuvad iga-aastased Eesti filmi päevad, tähistatakse liidu liikmete juubeleid, aeg-ajalt linastub…
-
XX sajandil on seestumisjuhtumid sattunud psühhiaatria uurimise objektiks. Kuna psühhiaatria keel kirjeldab (sageli edukalt) seestumust kui pelgalt vaimuhaigust (dissotsiatiivse häirena näiteks), siis on paljud teaduseusku inimesed saanud sellest julgustust taas väita, et seestumus pole muud kui pappide väljamõeldis ja et kirik kiusab ilmaasjata vaimuhaigeid inimesi ajast ja arust palvelugemistega. Aga ka kirikus, kus seestumuse kui sellise olemasolusse siiski veel usutakse, on juba ammu tõusetunud tõsine küsimus,…
-
Filmi linastumisest on tehtud huvitav üleprantsusmaaline kinosündmus. Samal ajal, kui film projitseeritakse Festivalipalee suurele ekraanile avapeole tulnud kinematograafiavippide kõikenäinud silmade ette, esilinastub „Südaöö Pariisis” korraga neljasajas Prantsusmaa kinos! Kõik seda filmi vaatavad prantsuse kinokülastajad kogevad enneolematut ühtsustunnet, nad oleksid justkui koos tolle hästi lõhnastatud muinasjutulise seltskonnaga seal kevadises Euroopa filmipealinnas. Kõik justkui filmis!
Kui me „Eesti filmi 100” aasta künnisel õndsa tänapäeva kõrval vaatame ehk varasemast terasemini…
-
„Vana kloun” on põgus portree estraadiakrobaadist Sem Fatkinist.
Dokumentaalfilm „Vana kloun” (Filmivabrik, 2011, 29 min), režissöör, operaator ja stsenarist Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, on-linemonteerija Tanel Toomsalu. Esilinastus 27. IV kinos Sõprus.
Manfred Vainokivi uus dokumentaalfilm „Vana kloun” on temaatiliselt ja keskse tüübi profiililt omaette jätkulugu tema „Tsirkuselapsele”, kus vaadeldi legendaarset estraaditähte Vladimir Sapožninit ehk Bobat. „Vana kloun” portreteerib akrobaati ja estraadiklouni…
