-
Üllatav pole Eastwoodi teemavalik aga mitte ainult (või õigemini isegi mitte niivõrd) seetõttu, et filmi turustamisega võib raskusi tekkida. Üllatusmoment on pigem sisuline ja puudutab Eastwoodi enda tõekspidamisi. Meenutagem, et alles paar-kolm aastat tagasi teatas Eastwood ühes intervjuus, et „ma ei oska täpselt öelda, kust kusikute põlvkond alguse sai – võib-olla sellest hetkest, kui inimesed hakkasid mõtisklema, mis võiks olla elu mõte”. Tõsi, elu mõttega ei…
-
Nõndaviisi algab linateos „Hanna”, mille režissöör Joe Wright on saanud kuulsaks filmidega „Lepitus” („Atonement”) ja „Uhkus ja eelarvamus” („Pride & prejudice”). „Hanna” on linalugu erandlike võimetega tüdrukust (mängib noor ja paljutõotav Saoirse Ronan), kelle isa kasvatab kiireks, osavaks ja külmavereliseks mõrtsukaks. Inimasustusest eemal üles kasvanud, satub ta järsku keset tsivilisatsiooni džunglit. Iseloomulikul kombel algab loodusest leitud lapse tutvumine kultuuriga vangistusega ülisalajases CIA kinnipidamisasutuses. Põgenemine sealt toob ta…
-
Loo otseseks ajendiks sai Paul Ariste artikkel „Vanematest eestikeelsetest tootenimedest”, (ajakirjas Keel ja Kirjandus 1973, nr 2), kust võib põnevusega lugeda, et näiteks firma R. Klausson tootis 1930. aastail karamelle Pätt ja AS Ginovker šokolaadi Odavad Preilid. Esimese iseseisvuse ülesehitamine oli tootenimede vallas üpris vaevaline protsess, mis esteetides pilkehimu tekitas. Nii kirjutas Friedebert Tuglas Tarapitas 1920. aasta paiku: „Teine äri nimetab oma paberosse „Onu Kostjaks”, ilma et…
-
Teine film, mida „tARTuff” 13. augusti öö eel näitab, on seni kuulunud sarja „Unustatud filmid”. Viimastel kuudel on seda pisut alla tunni vältavat linateost paaril korral küll ka ETV mõlemal kanalil vaadata saanud, aga ikkagi on seda nähtud vähe. Suurel ekraanil haruharva. Rahvusringhäälingus restaureeritud „Ühe suve akvarellid” viib meid 1960. aastate eesti filmikunsti ärkamisaega, mil mustvalge pildiesteetika timmiti veerandtoonides kõlavaks, katsetati filmimist otseheliga ja loomulikus võttekeskkonnas,…
-
Kui vaatame filmide nimekirja, mis viimastel aastatel tehtud, siis näeme, et kõige rohkem on kogunud vaatajaid filmid kodumaistel teemadel: „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, „Ruudi”, „Detsembrikuumus”, „Kormoranid”. Ei meelita vaatajaid kinno see euroopalik „süvafilm”. Kodumaised teemad toovad vaatajad aga saalidesse, kuigi meie oma teemadel filmid on enamasti kunstist kaugel: kaadrid on juhuslikud, läbi komponeerimata, mäng viletsavõitu ja tegevus pealiskaudne. Vaataja ei lähegi filmikunsti vaatama, vaid teemat, mis…
-
Protsess
„Attenbergi” struktuur on fragmentaarne ja narratiiv areneb seisundite rõhutamise kaudu Peategelased on oma eluga jõudnud murdejoonele, tagasipööret siit ei ole, samas jälgivad nad eneses toimuvaid muutusi nagu distantsilt, kõrvaltpilguga. Isa on suremas, ta hääbub, ent ei muuda seetõttu oma elus midagi. Isa justkui ei samastagi end surijaga. Ka Marina jaoks ei tähenda seksuaalne ärkamine isiksuslike hoiakute muutumist.
Kõrvaltpilku rõhutatakse siin ka Marina ja tema sõbranna Bella erinevuse…
-
Interpreteeritud on teda mitmel korral ja mitmel moel. Eestis on küllap kõige tuntum 1948. aastal eesti keeles ilmunud Lion Feuchtwangeri romaan „Juut Süss”, teos, millega kirjanik maailmas tuntuks sai. Režissöör Lothar Mendes tegi 1934. aastal romaani põhjal ka Londonis mitte eriti eduka filmi, kuid hoopis kurjakuulutavama kuulsusega on 1940. aastal natsi-Saksamaal valminud film „Juut Süss”. Loomulikult ei sobinud juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks valmistuval Hitleri Saksamaal võtta olulise propagandafilmi…
-
Mind jäi see film häirima. Segas, et tegevustik arenes nii etteaimatavat rada, et näitlejate head rolliesitused ja julged seksistseenidegi lahendused ei pakkunud erilist pinget. Jäi mulje, et tegijad tahavad kõikidele meeldida ja olla poliitiliselt korrektsed.
Lesbipaaril on kaks last, seejuures on mõlemad naised emad ja isaks on sama spermadoonor. Nüüd on aeg sealmaal, et vanem laps saab 18aastaseks ning otsib noorema õhutusel üles spermadoonorist isa. Nüüd peaks…
-
Tööd ja tegemised
Alustuseks tuleb märkida, et siinses artiklis on välja toodud ka filmi lõpp ja olulisemad pöörded. Põhjus on lihtne: Tykwer tahab oma filmiga muu hulgas ka moodsa ühiskonna muutuvat elutunnetust üldistada, ning seda üldistust vaadeldes ei saa kuidagi jätta avamata filmitervikut.
Esmalt vaadakem, millised on peategelased ja neid ümbritsevad suhted. Hanna töötab televisioonis saatejuhina. Tema saade peaks mõjuma intellektuaalse väljakutsena, siin arutletakse kultuuri määratlevate ideoloogiliste printsiipide üle,…
-
Alles paar aastat tagasi, kui võtsin ette kirjutada TMKsse Andreist, omamoodi Eesti filmi kaotatud pojast, paotas ta ust perekonna minevikku. Ema ja isa olid põlised eesti-vene aadlikud, emapoolsed kauged eelkäijad olid tegevad Kadrioru pargi veesüsteemi rajamisel, isa kui valgekindrali poeg lasti 1941. aastal NKVD-laste poolt maha . . . . Andrei ilmub Eesti fototaevasse otsekui eikuskilt, äkki on ta siinsete fotograafide vennaskonna tipus, kolleeg ja sõber Peeter Tooming nimetabki…
