-
Iseenesest pole säärases süžees ju midagi uut: filme, kus hirmus viirus valimatult laastab, on tehtud rohkem kui küll ning selliste lugude muster kipub ikka korduma. Kõigepealt ilmub lagedale tundmatu viirus, üldises kaoses keskendutakse üksikutele tegelastele, kes reeglina ei lase end paanikast haarata, põnevust hoiab see, et joostakse võidu nii aja kui tundmatu ohuga. Sündmustik areneb ohvriterohkelt, lõpuks saadakse aga ka viirus ikkagi kontrolli alla, tundmatu oht…
-
Neid vormelipiloote, kes on rajal õnnetult surma saanud, võib võrrelda sama saatusega rokkaritega. Nii nagu Jim Morrisoni või Jimi Hendrixit, ümbritseb ka Ayrton Sennat pärast varast surma tagantjärele eriline aura, noorelt surnud kangelase apoteoos. Senna puhul lisab tema traagilisele surmale veel emotsionaalset jõudu ja mõjuvust see, et ta sai ju surma 300 miljoni televaataja silme all. Tema elu viimased hetked ja tappev õnnetus on kõik filmilindil.…
-
Filmitööstus on leidnud ainest ka Vietnami sõjast ja Afganistani veteranide hulgast. Dokumentaalfilmide linastuste hulgas skoorivad sõjakriitiliste filmide vastu NATO riikide sõjalist sekkumist Lähis-Idas pooldavad või neutraalse kirjeldusega probleemfilmid. Afganistan ei asu ühestki eestimaalasest kuigi kaugel. Nii nagu Vahur Laiapea kartis 1979. aastal alanud sõja tõttu kutset ilmuda sõjakomissariaati (Vahur Laiapea, Eesti Päevaleht 12. XI 2010), kartsid armeeteenistuskohustust kõik need perekonnad, kus kasvasid noormehed, kelle sünniaasta jäi…
-
Läksid tegema positiivset edulugu, aga välja tuli säärane veidi, kurb, kahe armastuse ja ühe idealistliku projekti hääbumise lugu . . . .
Aga säärane drive või võimas laksakas on selles filmis ja neis inimestes ju alles. Ja üha pöörasemaks läheb. Siin on ju põimunud kurbus ja ekstaas, rõõm. See hääbumine ei anna siiski filmile põhitooni. Kuna filmi lõpuosa on säärasem kurvem, unustavad kõik ära, et esimesed kaks kolmandikku on puhas…
-
„Colombiana” valmistas mulle juba kohe alguses pettumuse, sest selle algus on „Léoniga” peaaegu äravahetamiseni sarnane. Film algab imalalt, tegevus kulgeb kindlates rööbastes. Väike tüdruk, kes jääb verise tapatalgu käigus orvuks, mängib tuimalt. „Colombiana” on järjekordne kättemaksufilm, üks paljude seas ega tõuse sellesarnaste filmide massist kuigi eredalt esile. Siin on palju halba näitlemist, näpuotsaga paljast ihu, isegi märulit jääb nagu väheks. Meil jooksis kinodes suvel suurepärane …
-
Olukorras, kus osa potentsiaalse publiku idapoolsetest vaatajatest on ühel või teisel moel Venemaa eksperdid ja seega tunnevad konteksti üsna hästi, on raske saada hakkama filmiga, mis oleks kõigile huvilistele korraga üle maailma nii informatiivne kui meelelahutuslik.
Ometigi on Hodorkovskist rääkiva dokumentaalfilmi sakslasest režissöör suutnud hakkama saada üsna raske ülesandega: „Hodorkovski” annab võhikule vajaliku teadmiste tausta ning tuletab teadjatele meelde, millistest ajaloo sügavustest nood kunagised oligarhid on pärit…
-
Miks just Hodorkovski?
Vene filmikriitik Andrei Plahhov kutsus mind minu esimese täispika filmiga „SommerHundeSöhne” Moskvasse festivalile ja sealtkaudu sattusin omakorda Hantõ-Mansiiskisse, kus kuulsingi esimest korda Mihhail Hodorkovskist. Pean tunnistama, et oma poliitiliselt teadlikest vasakpoolsetest vanematest ja sellest tulenevast hipistiilis intellektuaalsest perekondlikust taustast hoolimata ei ole mina kunagi olnud teab mis poliitiline inimene. Kasvasin üles kaheksakümnendatel ja poliitika oli siis üldse kaunis uncool.
Nii et oma tausta eest ära…
-
Mõtlesin hulk aega, milline on Eesti tänase asotsiaalmeedia kõige täisverelisem esindaja. Lõpuks jõudsin järeldusele, et see on Maaleht. 7. juuli ML kuulutab „Mang nägi Tarandit ette”. Puhas jamps, sest Indrek Tarandi tähelend ei olnud presidendikandidaadiks saamine, vaid Euroopa parlamendi valimised juunis 2009. Ja selleks, et Keskerakonna fraktsiooni enda poolt hääletama panna, ei olnud absoluutselt vaja Tarand olla. Piisanuks täiesti Võsa Petsist või Heimar Lengist. Või arvab…
-
Esimesed välisturistid saabusid Bhutani alles 1974. aastal. Pisiriigi (pindala 38 394 ruutkilomeetrit!, rahvaarv umbes 700 000) elulaad on 1990. aastatest peale muutuma hakanud. Konstitutsioonilise monarhiaga riigis on üks magistraal, üks rahvusvaheline lennujaam ja kolm ajalehte (kõik ilmuvad kord nädalas). Televisioon oli Bhutanis keelatud kuni 1999. aastani, peagi seejärel ilmus internet. Ootamatult avanes budistlikus ühiskonnas vaba juurdepääs MTV-le ja World Wrestling Entertainment’ile. Ühtlasi tekkis Bhutani kohalik filmitootmine,…
-
Ent kõigis neis filmides on keegi, kelle suhe Eluga on teistsugune, selline, mis sisendab lootust. Need inimesed on kõik väga erinevad. Tõesti, mis on ühist neil, kes üritavad päästa orangutange, nendega, kes üritavad alles hoida esiisade looduslähedast eluviisi? Ja neil mõlemal Kanada looduse ja globaalse kliima pärast muretsejal, kes jäävad niikuinii hoopis kaadri taha? Ühine on vaid aukartus Elu ees ja armastus Maa vastu. Ühine…
