-
Hingedeaeg viis meie seast Maie Kalda, Väike-Maarja koolmeistri perest pärit kirjandusteadlase, mitme põlvkonna kirjarahva hea ja nõudliku kriitiku ja õpetaja.
Tartu ülikooli cum laude lõpetanud eesti filoloogina alustas ta 1956. aastal kokku peaaegu pool sajandit kestnud teadustööd Keele ja Kirjanduse Instituudis ning 1993. aastal selle ühe ametliku õigusjärglasena loodud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, alates KKI aspirantuurist kuni UTKK vanemteadur-konsultandi ametini. 1963. aastal väitles Maie Kalda filoloogiakandidaadiks („Jaan…
-
Laias laastus võib tuuri jagada kaheks: esinesite väliseestlastele ja lihtsalt ameeriklastest luule-muusikahuvilistele.
Ehin: Meil oli kolm esinemist väliseestlastele. Ülejäänud üheksa olid ingliskeelsele publikule.
Mis keeles te esinesite?
Ehin: Esinesime nii eesti kui inglise keeles. Ameeriklastele esinedes lugesin alati ka mõne teksti eesti keeles, kuid üldiselt esitasin tõlkeid. Silver improviseeris ka inglise keeles, kuigi enamasti olid tema laulud eesti keeles. Meil on ka üks ühine lugu, mida laulame ja…
-
Tänavu 8. ja 8. novembril toimub juba neljandat korda rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival „Hullunud Tartu”, põimides kirjandust, muusikat ja kujutavat kunsti. Festivalist on kujunenud oodatud sündmus, mis rikastab Eesti kultuurielu, tutvustab siinsele publikule välisautoreid ja ka eesti kirjanike uuemat loomingut ning ühtlasi eesti kultuuri ja kirjandust väliskülalistele. Juba teist aastat on „Hullunud Tartu” kaudu süvendatud ka rahvusvahelist kultuurikoostööd: partnerlus Turu linnas ja selle ümbruses toimuva runonädalaga („Runoviikko”)…
-
Neljandal jaanuaril 2010. aastal lülisin juhtumisi sisse mingi Prantsuse televisioonikanali ja peagi ilmusid ekraanile liikuvad pildid, mille pärinevuses möödasaanud aastakümneist polnud kahtlust: silmahakkavalt piklik nägu, tuttav juba koolipõlvest, tõi pehme tämbriga kuuldavale lauseid, mille kuulmisest oleksin varem saanud ainult unistada. Kõike räägitut ma ei mõistnud, aga üht lauset mäletan tänini: „Ikka mulle tundub, justkui oleksin süüdi”.
Saade sai läbi, kuid minu rõõmuks hakati pikliku näoga mehest ka…
-
Indrek Koff: Miks Camus? Ja miks just praegu?
Pierre de Mûelenaere: Miks Camus just praegu . . . . Õigupoolest oli selle taga kokkusattumus. Leidsin ühe Brüsseli plaadikaupmehe juurest plaadi, mille olemasolust ma varem ei teadnudki ja millel oli 1950ndatel tehtud salvestus, kus Camus ise oma teksti loeb. See tuletas mulle meelde kooliaega. Üksikuid lauseid ma mäletasin, aga raamat tervikuna meeles ei olnud. Ostsin plaadi, kuulasin ja see tekitas tahtmise…
-
Siinilma kõlakojas heliseb Helvi Jürissoni musikaalne hääl juba 85 aastat. Neist viimased 60 on ta arsti ja luuletajana täitnud pärast Stalini surma (1953) ülikoolis antud Hippokratese vannet ja ravinud järjepanu oma lugejate kopsu- ja hingehaavu. Kus aga tegutseb arst, seal on kohe platsis ka ladina keel. Seda jagub vaadeldava kõlakojaraamatu pealkirjadessegi: „Corpus et animus”, „Panta rhei”, „Ut moris est”, „Politia aeterna”. Maakeeli tuletub siit ilus tõene…
-
Bernard Kangrol oma põlvkonna ideoloogina on milleski väga õigus ja selle paneb paika kirjanduslooline paratamatus. Tema põlvkond ehk inimesed sünniaastaga XX sajandi teise kümnendi hakul oli paguluses kõige toimekam. Varem sündinutel langes pagulusse loomingu lõpupool, hilisemad, 1960. aastail kirjandusse tulnud (Elin Toona, Urve Karuks, Helga ja Enn Nõu) paguluses küll alustasid, kuid mis pagulased nad enam on. Nüüd on kõik hinnaalanduseta üks eesti kirjandus ja mõnel…
-
„Õde Veera” on kirjanik Ira Lemberi õe elusaatuse lugu. See on lugu lootusest, tööarmastusest, visadusest. See on väga isiklik lugu Ira Lemberi perekonnale, ent julgen öelda, et see on ka väga isiklik lugu igale eestlasele, sealhulgas ka mulle.
Pole siinmail suguvõsa, keda neljakümnendate kaos poleks vähem või rohkem valusal määral riivanud. Oma lähedaste esivanemate kannatusi on veel raske unustada. Julgen väita, et Siberi assotsiatsioonid on eestlase…
-
1.
Tomas Bannerhedi „Kaarnad” on üks selliseid raamatuid, mida saab ka lühidalt kokku võtta, ilma et väga sisu osas eksitaks. See on lugu isast ja pojast. Selliseid lugusid on maailmas muidugi väga palju, tegu on motiiviga, millel on kirjanduses võimas ajalugu. Ehk osalt ka seetõttu väärib Bannerhedi käsitlus 1970ndate Rootsi külaühiskonnast detailsemat sissevaadet.
Kõigepealt tuleb märkida, et romaani peategelase, 12aastane Klasi ja tema isa Agne karakteri kaudu avaneb…
-
Juba neljanda põlvepikuraamatu võistluse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, kultuuriministeerium ning kirjastus Päike ja Pilv, kes on 2006., 2008. ja 2011. aastal parimad palad ka raamatu kujul välja andnud.
Mida otsitakse? Statuudi järgi oodatakse osalejatelt „1–7aastastele lastele mõeldud häid eakohaseid ja kaunilt kujundatud käsikirju, mis võiksid järgmise aasta jooksul raamatuks saada. Konkursil peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus”.
Mida aga…
