-
12. septembril lahkus meie hulgast Juri Vella, metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja, põlisrahvaste õiguste eest võitleja ja kirjanik, kodanikunimega Juri Ajvaseda. Juri Vella jättis oma tegude ja kirjutistega olulise jälje Lääne-Siberi põlisrahvaste ajalukku.
Juri Vella sündis põhjapõdrakasvatajate peres raskel sõjajärgsel ajal, 1948. aastal. Ta kasvas üles Varjogani külas vanaema Nengi hoole all. Vanaemalt kuuldud muinasjutud ja legendid panid aluse teadmistele metsaneenetsi kultuurist ja maailmatunnetusest. Juri hakkas luuletama juba kooliajal, kuid…
-
Istusin möödunud suvel ühes Saksamaa kohvikus ja rääkisin juttu oma sõbra, kahekümnendates Londoni inglasest lavastajaga. Mu kõrval oli mu teine sõber, samuti kahekümnendates ja teatritegelane, Eestist, aga venelane, ja ma tutvustasin neid kahte suure rahva esindajat omavahel. Ütlesin inglasele, et mu eesti sõber on venelane, ja sain kohe aru, et ütlesin oma venelasest sõbra kohta halvasti, hakkas piinlik. Siis püüdsin uuesti: ta on Eestist, aga ta…
-
Jaapan on kaugel
Eesti on kaugemal veel
ütlevad tuuled
Juhan Viiding
Müügiedetabelite tipus on mitmel nädalal püsinud Maarja Yano raamat „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga”. Pole ka imestada, sest raamat on huvitav, hästi kirjutatud ning täis tänapäeva Jaapanile omast eksootikat.
Pole just tavaline, et eestlanna elab ja töötab Jaapanis ning on abielus jaapanlasega. Maarja Yano, toonase nimega Maarja Ervald, läks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks Tallinna ülikoolist, kus ta õppis Aasia kultuurilugu, muu hulgas…
-
Toomas Paul viitab 31. augusti Maalehes, kirjeldades aega, millesse me tänapäeval jõudnud oleme, Gilbert Harmani arutlusele. Kuna teadusliku vaatluse seletus on maailmas (vaatleja suhtes väline), moraalse vaatluse seletus aga vaatleja psühholoogilises seisundis (vaatleja suhtes sisemine), peaksime tegema järelduse, et moraalifakte pole olemas. Sellist seisukohta nimetab Harman moraalinihilismiks ja „nihilism on doktriin, mille kohaselt pole olemas moraalifakte, moraalitõdesid ega moraaliteadmist. See doktriin näitab, miks moraalifaktidele viitamine ei…
-
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioonil (EVKA) on taas käes konverentsiaasta: tänavu korraldab assotsiatsioon konverentsi kümnendat korda. Konverentsiga „Rahvuskirjandused ja võrdlev kirjandusuurimine” jätkatakse EVKA IX konverentsi algatatud teemaringi „Maailmakirjandus ja rahvuskirjandused”, asetades seekord rõhu kirjanduse võrdleva uurimise probleemistikule. Konverentsil otsitakse vastust küsimusele, kuidas vaadata rahvuskirjandust laiemalt kui kitsast „siseringi” küsimust ja luua sellele avaram rahvuseülene kontekst. Selline vaatenurk on eriti oluline väikerahvaste kirjanduse puhul, kuna neil ei ole…
-
Mihkel Kunnus mõjub tänapäeva Eesti kultuuris nagu sireen kiirabiauto katusel – liikumiskiirust ei mõjuta, aga avaldab sügavat muljet.
Kunnuse esseede ja esseistlike arvustuste kogu „Minu eugeenika saladus” ilmus juba kolmveerandi aasta eest. Tegu pole raamatuga, mida kohe läbi lugeda ja siis jäädavalt käest visata. Vastupidi, peaaegu igal leheküljel leidub mõni mõte, millele aeg ainult kinnitust on andnud – ja küllap annab ka edaspidi. Veel enam: raamatu…
-
Jumalike Ilmutuste kirjastus viljeleb juba mõnda aega stiili anda üheaegselt välja päris muljetavaldav hulk raamatuid, millest üks suurem osa asetub Ji samanimelisse, peamiselt uut luulet, kuid samuti essee- või artiklikogumikke (näiteks Jan Kausi või Mihkel Kunnuse oma) koondavasse sarja ja teine üsna uude seeriasse „100% . . . .”. Nende kõrvale ja vahele mahub sarja- ja seeriaväliseid teoseid, kuid olgu.
Need portsud sisaldavad erinevaid teoseid erinevatelt autoritelt, milles on oma…
-
Näituse on koostanud Sirje Lusmägi, Liis Tamm ja Kaire Lass, kujundanud Tiiu Laur. Eksponeeritud on raamatuid Metsiku kogust, aga ka Pruulide perekonna ja raamatukoguga seotud dokumente. Näha saab ka kahte vanimat raamatut, mis kuuluvad Rakvere muuseumi kogusse. Taustmaterjal pärineb Eesti Ajaloomuuseumi ning Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest. Näitus „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu” on avatud 2014. aasta 8. jaanuarini.
Aastail 1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu Lääne-Virumaal…
-
„Ta kirjutas argistest asjadest, mille keskel me üles kasvasime,” kõlab üks tavapäraselt kiitvaid mõtteavaldusi. Iiri luuletaja Paul Muldoon tõstab esile Heaney võimet „anda tagasi füüsiline maailm, asjade maailm, maailma asjad viisil, mis laseb neil endaks jääda, ja ometi lasta suure kunstnikuna meil näha neid otsekui esmakordselt”. Heaneyl oli annet anda „ruumi riimile” – lause, mis on võetud vanast mummer’ite ehk maskisantide laulust, kes käisid hingedepäeval, jõuludel…
-
Nüüd tean ajakirjanduses vallandunud kirjutiste tulva valgusel, kui iseloomulik oli minu reaktsioon. Tema kaotusele järgnes üleüldine lein nii Iirimaa põhja- kui lõunaosas. Seamus Heaney oli luuletajana pälvinud nii oma rahva armastuse kui rahvusvahelise kõrge tunnustuse, mis 1995. aastal tõi talle ka Nobeli kirjanduspreemia.
Heaney varased luuletused nagu „Loodusteadlase surm” („Death of a Naturalist”), „Uks pimedusse” („Door into the Dark”) ja „Talvitudes väljas” („Wintering Out”) jõudsid antoloogiatesse…
