-
Väärt briti autor Richard Aldington (1892–1962, e. k „Kangelassurm” ja „Mässaja portree”), kes kiskus mingitel põhjustel pidevalt oma kaasmaalastega vimma, leiab, et sellisel moel mängis Wilde kätte suure võimaluse briti filistritele ning suutis ühe hetkega peaaegu olematuks teha mitme eelnenud, eeskätt aga XIX sajandi suure viktoriaanliku luulepõlvkonna (Arnold, Tennyson, Swinburne jt) kannatliku töö. Tema kohtuprotsessist peale suurenes kunsti vihkamine – Aldingtoni järgi „üks väheseid inglise keelt…
-
MARI VALLISOO
12. XI 1950 – 4. VIII 2013
Kodaverest pärit Mari Vallisoo luule eelõitseng jääb 1960. aastate teise poole Tartusse, legendaarse Vello Saage kirjandusklassi aegadesse, tollastest koolialmanahhi Tipa-Tapa numbritest leiame terve luulekogu jagu tema kergejalgseid värsse. Pärisdebüüdiks sai siiski kümmekond aastat hiljem „Kallid koerad” (1979), mille kriitika võttis vastu harvanähtavalt üksmeelse tunnustusega. Noore autori lennukas mängleva kerguse vaim, mis pürgis ühtlasi mütoloogiliste sügavuste poole, oli tollases kirjanduspildis…
-
Ja seda ravi saab teinekord luulest.
Luuletajale, kes taolisi asju kirjeldab, võivad need olla hädaorg, aga küllap ka uhkus, edevus, au ja kuulsus, nostalgia ja isegi väga pisike leivatükk. Kui selline luuletaja tahab rollis püsida, peab ta hoidma kinni oma teismeliseea ängistustest ja mitte iialgi suureks kasvama. Eks täiskasvanud ongi vastikud ja polegi mingit tahtmist nende maailmas elada.
Mida see igavese teismelise sündroom siis tähendab? Ülitundlikkust, suurt empaatiavõimet,…
-
Raamat ja näitus seostuvad mu tajus tihedalt, ju suuresti sellepärast, et kummagi puhul ei saa(dud) kujunduses mööda Silueti moejoonistest. Mida need meile siis nõukogude moe kohta ütlevad? Näitus oma visuaalse rõhuga tõi esile ennekõike lääne ja ida moesuundade paralleelsuse, raamatus kirjeldatakse lähemalt, kui raske oli siinpool seda paralleeli saavutada, niihästi ideoloogiliste nõudmiste (Moskva kolleegium!) kui ka praktiliste raskuste tõttu (viletsad kangad, halvasti varustatud kaubandusvõrk, kehv fototehnika).…
-
Kirjastuse Tänapäev 2012. aasta romaanivõistlusel ära märgitud Elo-Maria Rootsi esikromaan „Vaimude jaam” on lugu Eesti presidendi tütrest, kes otsustab minna valenime all maakooli, et end tavalise tüdrukuna proovile panna. Rahumeelne edukas eliitkooli neiu hakkab kooli ja kogu ühiskonda hoopis teise pilguga vaatama ning temast kujuneb uute sõprade toel jõuline vabadusvõitleja.
Murrangulisi muutusi ei tule naljalt inimestelt, kes on oma keskkonda kivinenud: kas siis uskuma pandud, et niimoodi…
-
Indrek Lõbusa „Kirjad Hebronist” debüütkogus tõuseb esile piibellik ja jutlustav stiil: kogus leidub pühakirja parafraseerivaid värsiridu („ja nad heidavad liisku / tema riietele”, lk 7) ning märksõnu nagu „altari ehitamine”, „ohvriand”, „käsulauad”. Lõbusa luulemina ihkab üksindust, ta on valinud pagenduse ja tõrjutuse. „Kirjades Hebronist” on huvitutud inimestest kui uurimisobjektist ja saadud inspiratsiooni joodiku dialoogist müüjaga ning inimestest, kes ostavad kauplusest peekonikrõpse ja õlut. Aga ümbritsev inimmass…
-
See oli luuletaja osalusmaks, kaasasõitvad isikud oleksid pidanud kuue hotelliöö eest maksma 485 eurot. Lisaks pakkusid kutsujad võimaluse anda rumeenia keeles välja oma raamat: A5-formaadis, 830 euro eest. Kiri kutsega oli saadetud mainitud rahvusvahelise „ida-lääne akadeemia” meiliaadressilt, domeeniga yahoo.com. Too yahoo-aadress oli ka ainus kontakti- ja infovõimalus, festivalil oma kodulehte pole. Mõtlesin algul hädiselt lõhnava ürituse sinnapaika jätta, ent kui Mihkel Kaevats rääkis, et tema kavatseb…
-
Kongressi avakõne pidas Wiesław Myśliwski, Poola kirjanduse grand old man, kes on kahel korral pälvinud Poola prestiižikaima kirjanduspreemia Nike (1997 ja 2007). Myśliwski esindab n-ö vana head realistlikku kirjandust, eesti keeles on ilmunud tema talupojaromaan „Kivi peal on kivi” (Eesti Raamat, 1988). Myśliwski kõneleski talupojakultuuri tähtsusest, ka sellest, et Poolas on suhtumine talupojakultuuri veidi põlglik: talupojad olid XIX sajandil suures osas kirjaoskamatud (pigem nähakse esivanemaid ikka…
-
Kahepäevase konverentsi juhatas sisse üks peaesinejatest, saksa jurist ning Max Plancki Võrdleva Avaliku ja Rahvusvahelise Õiguse Instituudi raamatukogu direktor Harald Müller. Haaravas ettekandes tõi ta välja Euroopa Liidu autoriõiguste nõrkused. Igas liikmesriigis kehtivad omad autoriõigused ja puudub üle-euroopaline ühtlus. Internet on piirideülene, kuid liikmesriikide autoriõiguse seadustes see ei kajastu. Euroopa Liidu kesksed regulatsioonid on pigem soovituslikud kui imperatiivsed.
Raamatukogudest rääkides tõi Müller teise nõrkusena välja suure vastutuse…
-
Contra ülipikkadel jooksudistantsidel ja tema loomingul (ning rohkemgi ehk tujul) näen üpris selget seost. Mis on muidugi alati paljus individuaalne. Ise pean tunnistama, et mu enda jooksujärgses olekus, mida võiks kirjeldada empaatiatu ja loomjõhkra vitaalsusena, mil olen kirjutanud ka paljud arvustused, tunnen ma ära suure suguluse reformierakondliku üldmentaliteediga (kui palju on seal kestvussportlasi!).
Püüdlik seljakeeraja Ludwig Wittgenstein ei läinud vist piisavalt kaugele, öeldes, et „filosoofilised probleemid tekivad…
