-
Alljärgnevad mõttekäigud on inspireeritud eelkõige Baturini viimastest romaanidest „Kentaur”, „Sõnajalg kivis” ja eriti eelviimasena ilmunud kirjutisest „Delfiinide tee”, kuid kõnetavad takistusteta ka vaadeldava autori kogu loomingut. Viimati ilmunu – „Lendav Hollandlanna” jätsin sellest kirjutisest välja sellel lihtsal põhjusel, et olen sellest juba varem kirjutanud.
Baturini teostes valitsevale aja ja ruumi kujutamisele on iseloomulik teatav avarus. Tegevuspaigad nagu kõrb, taiga, ookean, troopiline vihmamets jms moodustavad tema romaanides kujutatud…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
-
Udo Kolki inimesena võiks ehk pisut võrrelda pagulaskriitiku, toimetaja ja memuaristi Hellar Grabbiga: mõlemad temperamentsed, sõnakad, vaimukad, osavad suhtlejad, peolauas võrratud ja isegi välimuselt omajagu sarnased. Vanusevahe vaid kaks aastat. Mõlema mehega on olnud lausa rõõm sundimatult suhelda.
Aga vaadakem ka, kui ebaõiglane on saatus: Hellar Grabbi hakkas alles oma 70. sünnipäeva künnisel avaldama raamatuid – ja neid on nüüdseks ilmunud kokku juba kuus, peaks tulema lisagi,…
-
Niisiis on see teine album metsaülikooli tegevuse ülevaatega pealkirjastatud aastatega 1983–2005. Esimene album ilmus aastal 1984 ning hõlmas tegevusaastaid metsaülikooli algusest 1967–1982.
Vaadeldava teise albumi valmimiseni kulus hulk aega selle kavandamisest 1994. aastal kuni ilmumiseni. See on üsnagi mõistetav, sest eeltöö, materjali kogumine ja korrastamine, võttis tegijatel kutsetegevuse kõrval palju aega ning tegijate koosseisus oli ka mitmeid muutusi.
Tiitellehe pöördel on põhitegija Tiina Kirss nimetatud tagasihoidlikult toimetajaks ning…
-
Luuletaja lahkumise puhul tuletagem meelde,
et kõik Piibli prohvetid olid poeedid
– kolmandik Vanast Testamendist on poeesia –
ja et ka meie poeedid võivad olla prohvetid
nagu olidki „kaks Maarjamaa Marit”.
„Meie Mari” tundis end Rahelina.
Kahe tema luuletuse lugeja silmade ette
kerkivad otsemaid „teise Mari” Tuudaimimarjad.
Jah, ka see „teine kirjatundja”, Marie Under,
kirjutab Rahelist ja Least, kellena „meie Marigi”
näib end vahel tundvat
selle aknapool-rea viimases pingis.
Mõlemad räägivad ent…
-
Parem veel, kui saad kuhugi piirivalve torni, tuletorni või ranna lähiksel oleva maja katusele ronida ja ilm on selge. Pnevo kyla paistab. Kellakaja kostab mitmelt poolt siia ära ja tuul toob muudki. Vanasti käidi paadiga jumalateenistusel siit sinna ja sealt siia. Kus aga pyhad olid. Vesi tulvab Pihkva poolt ära, mõned rannaääred soostuvad ja murenevad, siinkandis veetase aina tõuseb. Keskajal praeguse Piirissaare mõõtu olnud Ozolitsa saar…
-
Nende esitamine on muidugi julge ettevõtmine, et mitte öelda enamat. Me oleme loomulikus keeles harjunud siduma keelelist „mina” psühholoogiliselt ja sotsiaalselt reaalse kehaga, s.o arvestama, et iga väljaöeldud lausung on seotud ‘minale’ oluliste diskursustega. Aga tõlke ‘mina’? Kas ei ole tema veel rohkem ‘surnud’ kui ‘mina’ ükskõik millises fiktsionaalsuses? Kus on tõlkes tõlkija keha ja tema oma keel? Üle ja ümber neist ju minna ei anna.…
-
„Täpsusest teaduses” on ehk täpseim maailma kujutamise viiside jõuetuse allegooria; viiside, mille puhul soovitakse maailmaga kokku langeda: kattumise hetkel muutub kujutamise viis kasutuks ning leiab oma otsa maailmas, mis ta endasse neelab. Maailm on representeeritav ainult teatava nihkega, mis lubab representeerimistegevusel enesel jõuda nähtavusse ja tajutavusse. Kujutamine, kui vaadeldakse vaadeldavat, jättes ka iseennast vaadeldavaks, mitte ainult ei representeeri, vaid lisab maailmale ühe olemise viisi; võimaldab tajutavale…
-
„Kangelases” vastandub viktoriaanliku Inglismaa klassiühiskond rousseau’liku õnneigatsusega. Buuri sõjast Victoria risti kavalerina naasnud noort James Parsonsit ootab ees helge tulevik: ta on pärit heast perekonnast, tema sõjasaavutusi hinnatakse kodukandis väga kõrgelt, teda ootab truult pruut Mary Clibborn. James Parsonsi kangelasteod rehabiliteerivad ka tema isa, vana kapten Parsonsi traagilise faux pas India sõjakäigul. Kapten Parsons, XIX sajandi inglise väikekodanlase eeskujulik kehastus, tegi sõjas kümnetele sõduritele saatusliku valiku…
