-
Helsingi tänavusel raamatumessil moodustas Eesti nurgake ehk ainult promilli kogupakkumisest, kui mõõta ruutmeetrites või pakutavates nimetustes. Midagi hoopis kahvatumat kui kaks aastat tagasi, mil oldi messi peakülaline ning kuulsusrikas must kuup oli messipäevi defineeriv jõud.
Eestlaste messiprogramm on alati olnud müügiprogrammist suurem ja tänavune ei olnud erand. Helsingi messipäevadel 24. – 27. oktoobrini kogusid eestlaste teemasündmused messikeskuse suuremates saalides iga kord täismaja.
Eesti autoritest jõudsid tänavusel messil soomekeelsesse…
-
Selle aasta Balti Assamblee auhindade võitjad on selgunud. Kirjanduspreemia läks leedulasele Donaldas Kajokasele luulekogu „Kurdile eeslikesele” („Kurčiam asiliukui”) ja romaani „Järv ja selle saatjad” („Ežeras ir kitį jį lydintys asmenys”) eest, teaduspreemia lätlannale Renāte Blumbergale liivlaste-teemaliste uurimuste eest ja kunstipreemia eestlasele Peeter Vähile koptikeelsele evangeeliumitekstile loodud oratooriumi „Maria Magdalena” eest. Ülebaltikumiline žürii, kus mina esindasin Eesti Kirjanike Liitu – Balti Assamblee paberites figureerisin uhkelt kui expert…
-
ainus
mis meil on
on kultuur
kultuur nagu
kes patuta pakkugu esimene altkäemaks
kes tahab midagi saavutada mängigu veidi räpasemalt kui teised
mingu kaasa paari näruse lööklausega
küllap see ära tasub
kes tunneb kedagi keda juba tunnevad kõik
on tegija
kes arvab
et vastased tuleb hävitada tule mõõga ja alandustega
ei ole jokktõbrastest nii kaugel kui me loodame
kes külvab nõmedust
see lõikab paska
kes teeb väikese sammu oma südametunnistuse vastu
teeb tohutu hüppe kogu inimkonnale
ikka alla
otse alla
kordan
jokklojuse ja massimõrvari vaheline piir…
-
esimene rida ei saa
teine rida ei taha
***
tulen lugejale vastu
poolele teele
õieti kaugemalegi
tulen talle
värava peale kõõluma
ukse alla
uksest sisse
magamistuppa
heidan ta kõrvale
poen ta sisse
saan temaks
rohkem kui temaks
ta ärkab minuna
istub laua taha
hakkab kirjutama
***
ükskõik kui ilusasti
ja õigesti
sa ei räägiks
tõe puudumisest
ja elu puudumisest
oma eraldatusest
kõigest olevast
oma ebareaalsusest
pidetusest
pinnatusest
ilus see ei ole
tõeline see ei ole
elus see ei ole
***
elan maa-tüüpi planeedil
kivine rauast südamega
ma-tüüpi inime
***
ma olen samasooline
samast metsast ja
samast rabast
sama taba ja tabu tagant
samalooline
sama lõhki ja sama üksi
sama…
-
Brian Greene (1963), tuntud Ameerika Ühendriikide teoreetiline füüsik, ühtlasi võrratu ja tänuväärne teaduse populariseerija, on oma raamatus „Kosmose kudum” („The Fabric of the Cosmos”, 2005) määratlenud aega kui „mehhanismi, tänu millele me tajume muutusi”. Keerukad matemaatilised valemid, millest allakirjutanu tema teoses paraku midagi ei mõiganud, tõestavad, et tegelikkuses ei eksisteeri erinevust mineviku ja tuleviku vahel ning kõik ajahetked on olemas üheaegselt. Öösel miljonite valgusaastate kaugusel asuvaid…
-
See on autorite ühistööna sündinud multikultuuriline teos, mille algversioon kirjutati maineka briti nüüdishelilooja Roxanna Panufniku liturgilisele muusikale, tähistades nõnda Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olekut kaks aastat tagasi. Tallinna missana, kus jutustaja osas oli Jaak Johanson ja elurolle esitas sopran Patricia Rozario, tuli toona loodu pealinna Jaani kirikus korraks ka avalikult kuuldele ning rändas siis laia ilma. Missast ilmajäänud saavad tänavuste jõulude aegu sama esitust nautida ilmakuulsa plaadifirma…
-
Mait Vaigu „Juss ja vennad” algab perekondliku jõulukirikuga kusagil Eesti kolkaküla trööstituses (surnuaial möödutakse sõbra hauast, too oli ennast mobiilimastist alla kukutanud), misjärel süüdatakse tegelasi tutvustava visiitkaardina äsja ärandatud auto. Tõepoolest, nii kirjeldatuna võiks lugejale pakutav õhustik tunduda justkui veikoõunpuuliku mülkagootikana, sellise rusuvalt rustikaalse dekoorina, nagu võis näha filmis „Püha Tõnu kiusamine”, kus mingi tüüp tuleb pärast oma auto lõhkumist uudistama valge sisuga Bentleyt nagu kosmoselaeva.…
-
Eestist pärit rüütel Karl Ernst von Baer tegutses teadlasena valdavalt Königsbergis ja Peterburis ning veetis Tartus üliõpilaspäevad ja vanaduspõlve, aga selge, et mees on meie au ja uhkus. Sakslastel ja venelastel on olnud hulganisti teisi mehi, keda oma rahatähtedele kribada. Nojah, meilgi pandi Baer vaid kahekroonisele. (Kas mäletate, kes olid teiste kroonikupüüride peal? Mäletate? Siis te ei ole üleliia noor.)
Vana kahekroonine ja Baeri krestomaatiline figuur sellel…
-
1923. – 1926. aastani oli Ottlik Ungari ja Austria piiril asuva väikelinna Kőszegi sõjaväelise reaalkooli kasvandik, seejärel jätkas ta õpinguid Budapesti sõjaväelises reaalkeskkoolis. Kőszegi sõjakooli mikroühiskond ja seal hangitud elamused on aluseks romaani „Kool piiril” maailmale ning mõjutasid ka kirjaniku mõtteviisi. Pärast keskkooli lõpetamist õppis Ottlik Budapesti ülikoolis matemaatikat ja füüsikat. Õpingute ajal huvitus ta ka atleetikast ja bridžist ning toimetas ajalehes bridživeergu.
Kuna kolmekümnendatel aastatel oli…
-
Eellugu
1868. aastal suvel abiellusid Tartus Adele Eugenie Oettel (sünd 29. XI 1847) ja Jakob Hurt (sünd 22. VII 1839). Tartu kooliinspektori Carl Oetteli saksa-prantsuse verd tütar ja Himmaste koolmeistri Jaan Hurda poeg, mõistagi eesti mees. Lepa talu tagakambris isa käe all alguse saanud hariduspüüe oli Jakobi toonud Tartusse, kus tema toetajaks sai tulevane äi. Oettelite kodus elades Jakob hakkaja neiu Eugeniega tutvuski. Nende abielu ei olnud…
